Lask, Mis Ei Tapnud✅

Seda suudan küll ainult mina

"Head paranemist!" ütles veel arst ning juba ma jalutasingi haiglast välja.

Nägin juba eemalt, kuidas Henry muheledes mu kätt silmitses.
"Noh Smith saidki kipsi?" vihjas ta mu käele, mida üritasin selja taha peita.
"See on sinu süü muideks ja mkhmm..miks sa mind mu perekonnanime pidi kutsud?" küsisin ma kulmi kortsutades autosse istudes.
Henry muigas jällegi "Sest mulle meeldib sind õrritada pisike!" Selle peale pööritasin ma silmi.

Varsti peatus me auto, sain aru, et olime jõudnud mere äärde. Olin algul segaduses ja ei saanud aru miks me siia tulime.
"Mis me siin teem........" hakkasin ma juba Henrylt küsima kuid eemalt nägin kuidas Jasper, Kian, Isac ja mingi tüdruk meie poole tulevad "Aaaaaaaaa, tsaaauuu kutiiiid!!" jooksin Isaci põhimõtteliselt pikali.

"Tirts su käsi...mis sellega?" päris Isac kohe.
Nägin eemalt, kuidas Henry muigas taaskord ning ütlesin Isacule, et küsigu Henry käest.
Hakkasime kõik kuskile grilli platsile kõndima, kus pidi mingi koosviibimine toimuma. Eemalt oli näha, kuidas see tüdruk, kes enne poistega oli rippus juba täielikult Henry küljes, viimane oli sellest aga kuidagi häiritud.

Kõik suundusid juba kuhugi istuma ning jooke võtma, siin oli isegi veel rahvast, paljud olid end juba täis joonud.

"Octavia, kas Henry tegi sulle siis midagi?" päris Isac jälle.
"Ei lihtsalt ma kukkusin kuidagi halvasti ja...noh ma ei tea mingi mõra või midagi oli vist luusse tulnud" ütlesin ma veidi kurvalt.
"Tahad lähme istume lõkke äärde seal on soojem..ma näen, et lõdised lausa" pakkus ta siis ning istusimegi koos lõkke ääres olevale tekile.

Isac võttis endalt pusa seljast ning andis selle mulle, sel hetkel nägin kuidas Henry vaatas mind sellise veidra kadeduse pilguga, kuid keeras siis kiirelt jälle pea ära ning ameles selle tüdrukuga edasi.

"Kes see tüdruk on?" toksasin ma nüüd maas lebavat Isacut.
"Mhh...kes?...aa sa mõtled seda, kes Henryga ameleb?" mõtiskles ta taas istukile tõustes.
"Ehk siis Henry tüdruk?" olin ma ikkagi uudishimulik.
"Kas just tüdruk aga noh jah uus üheöösuhe" sõnas Isac oma kätt välja sirutades ja mind jalutama kutsudes.

Kõndisin parasjagu läbi madala vee, vesi oli juba külmaks läinud ning päike loojus.
Leidsin maast ühe toki ja kirjutasin liivale enda nime.
"Mhh...minu oma ei kirjutagi?" mossitas Isac mu selja taga uurides mida ma teen.
"Ah, et tahad ka jah?" naersin ja kirjutasin enda oma kõrvale ka Isacu nime ja joonistasin neile pilvekese ümber.

Järsku helises mu telefon.

TELEFONI KÕNE

Ema: "Tsau kallike, kus sa oled, pidid ju ainult ühe öö Lexa juures olema?

Mina: "Ehh..ja ma just tulen Lexa juurest.."

Ema: "Hästi siis ma juba muretsesin, ei olnud sinuga juba eilsest saati rääkinud ka"

Mina: "Ära muretse ma jõuan poole tunni pärast koju"

Ema: "Jään ootama tsau!"

KÕNE LÕPP

"Koju sõit tirts?" muheles Isac oma autovõtmeid mulle nina alla hõõrudes. Noogutasin vaid ja kõndisin autode poole. Enne kui arugi sain olin juba kodus. Ütlesin veel Isacule tsau ja astusingi oma kodu uksest sisse.
"Tsau emps!" hõiskasin ma teda kallistades.
"Oi tere, süüa tahad midagi?" küsis ta näidates pliidil olevat pastat.
"Ei vist mitte, pole eriti isu" sõnasin ma veel hakates vaikselt oma tuppa minema.
"Ooota...ei lähe kuhugi, mis su käega on?" küsis ema juba kurjemalt.
"Ahh..see? See, et me ee..tähendab ma Lexa juures kukkusin" proovisin ma välja valetada.
"Või, et sa siis kuukusid jah?" küsis ema kuidagi kahtlustavalt.
"No.. jah see tundub segane, kuid ma kukkusin trepist..ejaa käsi jäi kuidagi halvasti mulle alla" proovisin ma veel, et ehk jääb ta uskuma, ta ei tohi ju teada, et olin Henryga kuskil korteris, kuna mingi hull Finn ajas meid taga.
"Heaküll peaasi, et see ikka korda saab...valutab ka?" oli ta nüüd juba murelik.
"Ei valuta enam ja kõik on korras, ma nüüd lähen oma tuppa" sõnaaine ma trepist üles kõndides.

Trepil jooksis mulle vastu Babby, tal oli nii kiire alla jooksmisega, et isegi ei pannud mind tähele, arvatavasti sellepärast, et emps pani talle süüa. Viskasin end oma voodile pikali ja võtsin taskust telefoni välja. Mul oli 2 vastamata kõnet Lexalt ja 1 Henrylt.
Otsustasin siis Lexale tagasi helistada.

Telefoni kõne

MINA: "Tsau Lexa sa helistasid?"

LEXA: "Kuule, kus sa olnud oled, su ema helistas mulle hommikul, et ta ei saa sind kätte ja telefon sul välja lülitatud!"

MINA: "Noh mis sellest ma ju kodus nüüd?"

LEXA: "Mhh..kuula, ta ütles, et olid ju minu juurde ööseks jäänud. Miks sa valetad oma emale, sa ei olnud ju siin?"

MINA: "Ega sa ei öelnud, et ma tegelikult ei olnudki sinu juures?"

LEXA: "Loomulikult ei ütlend, ma sain kohe aru, et midagi on teoksil, valetasin end kuidagi välja, et oled pesus ja ei saa hetkel rääkida"

MINA: "Ohh...tead ka, et sa päästsid mu elu praegu?" naljatasin ma.

LEXA: "Ei ole naljakas, mis sul toimub üldse? Tead saame kokku sa pead mulle seletama!"

MINA: "Tule minu juurde ma ei jaksa kuhugi tulla, mul pea valutab"

LEXA: "Olen 20 minuti pärast seal!!"

KÕNE LÕPP

Arvatavasti pean kõik Lexale ära rääkima, see kõik on nii segane ja imelik samal ajal.
Kuulsin, kuidas midagi vastu ma akent lendas. Jooksin kiirelt aknani ja vaatasin alla, seal oli naerusuine......

■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■■

Loodan, et meeldis🌻