Lask, Mis Ei Tapnud✅

Lihtsalt üks mäng

"Ma tean jah, see oli hoopis nii!" sõnasin ma äkitselt ning litsusin selle kohukese talle näkku laiaks, pühkisin oma käed ta särgi külge ja kõndisin sealt uhkelt minema.

Lexa pov
Istusime sööklas ning rääkisime parajasti tüdrukutega mingist peost, mis pidi reedel toimuma.
Äkitselt ilmus laua juurde ka Henry, ta vist tahtis Octaviale midagi seletada nagu ma aru sain, kuid uuuuups...sel hetkel jäi kogu söökla vait ning kõigi pilgud langesid meie laua poole.
Octavia haaras oma kohukese ning sõna otses mõttes litsus selle talle näkku laiaks, pühkis oma käed ta särgi külge ning kadus siit nina püsti minema.
Tavaliselt oleks Henry sellise asja peale megalt närvi läinud ja arvatavasti poleks sellest vaesest tüdrukust midagi järgi jäänud, kuid kuulake!
Henry seisis seal, paigal kui müür, ta lihtsalt vaatas tuimalt Octaviat ning lasi tal rahus tegutseda.
Pärast seda, kui Octavia kadus istus Henry meie lauda "Keegi süüa tahab?" küsis ta vihjates kohukesele, mis igal pool tal näos laiali oli.
"Mis see veel oli?" küsisin olles segaduses.
"See oli kohuke, ma lähen uurin veidi asja!" sõnas Keity ning läks arvatavasti Octaviat otsima.
Vaatasin teda hetkeks üllatunult "Vau, ma nägin ise ka, et see kohuke oli! Tule lähme teeme su korda ning siis seletas, mida see tähendas!" kamandasin Henryt võttes tal kraest kinni ning tirisin ta sööklast välja, WC poole.
"Tõsiselt? Me lähme tüdrukute vetsu?" puikles ta veidi vastu, kuid ma ei vastanud midagi vaid tirisin ta lihtsalt jõuga sisse.
Osad plikad vaatasid meid küll väga veidral pilgul aga õnneks lasid nad kähku jalga.
Kõigepealt käskisin Henryl ta näo ära pesta ning pühkisin siis paberiga veidi ta särki "Seleta!".
"Mida ma seletan?" oli Henry segaduses, kuigi tegelikult ta teadis, mida ma teada tahan.
"Oh...heaküll, asi oli selles, et noh ma suudlesin trepil Mariiga ning Octavia nägi seda või midagi" seletas ta nüüd veidi kurvalt.
"Ainult see või oli midagi muud ka? Ta ei saa ju lihtsalt selle peale solvuda, siin peab mingi põhjus olema!" sain ma juba kurjaks.
"No ma s-suudlesin Octaviat vist mingi päev" sõnas ta nüüd kukalt kratsides.
"Ayyy...aga oot vist või ikka päriselt?" hakkasin ma kiirelt uurima saades teada sellest niinimetatud suudlusest.
"Ma ei tea isegi, miks ma seda sulle üldse räägin?" käratas ta äkitselt ning tormas minema.
Siin midagi kindlalt toimub, pealegi on seda näha nende pilkudest, käitumisest, olekust ja kõigest muust, kuidas nad küll ise aru ei saa?

Octavia pov
Istusin hetkel ühes kooli nurgas, trepi all, tulen siia alati, kui miski mind kurvastab või häirib, keegi nihutas end ettevaatlikult minu kõrvale.

"Hei, kõik korras?" küsis Keity tasaselt.
Raputasin vaid pead ning toetasin selle siis Keity õlale.
"Räägi, ma olen üks suur kõrv" sõnas ta mu käest kinni võttes.

"Henry suudles hommikul Mariid!" vastasin juba nuuksudes.
"Ja sina arvasid, et tal on tunded sinu vastu, kuna suudlesite korra aga nüüd tundus, et see kõik on kadunud?" ohkas Keity ning tõmbas mind endale veelgi lähemale "Tead, ma aitan sul sellest üle saada, lähme shoppama ja kinno ning ostame hästi palju süüa! Henry? Henry ongi selline, usu mind ma tean millest räägin.
Ta hoolis vaid korra, siis kui Abby veel elus oli, pärast seda ta lihtsalt mängib kõigiga."

"Aga see suudlus oli midagi teistsugust, see ei olnud tavaline. See oli hooliv!" hakkasin ma juba veelgi rohkem nutma.
"Octavia, ta lihtsalt mängib, sa pead eemale hoidma, enne kui su süda murtud saab" sõnas Keity mind enda embusesse tõmmates.
"Miks see nii kohutavalt haiget teeb?" pisarad voolasid üle mu põskede, ma ei suutnud neid enam kontrollida, lasin neil lihtsalt voolata ja voolata.
Varsti kükitas meie juurde ka Lexa "Lähme siit ära, ma tean kus saame oma mõtted mujale ajada ja kõik valu unustada!"

Kõndisime lihtsalt kolmekesi koolist välja ja jalutasime bussi peale.
Mind isegi ei huvitanud, et tegelikult pidi meil veel 4 tundi olema, see oligi siis minu perfektne koolipäev, mida juba terve nädala oodanud olin?
Sõitsime bussiga otse mere äärde, tuul oli suur arvasin, et see puhub mu lausa minema ja lained vuhisesid vahutades kalda poole.

Suundusime rannal oleva kohviku poole "Tere!" hõikasime korraga ühele teenindajale, kes parasjagu mingeid veini pokaale puhastas.

Istusime lauda ja jäime menüüd ootama "Mis te tahate? Ma teen välja!" pakkus Keity naeratades.
"Ma võtan ühe late" lausus Lexa rõõmsalt.
"Octavia..! Mis sa tahaksid...uu?" nügis Keity mind jalaga.
"Aah..sorry jäin m-mõttesse, ma võtan sama, mis Lexa!" tegelikult ma isegi ei kuulnud, mida Lexa tellinud oli aga vahet pole, mu mõtted rändasid siiski Henryle.
Kas teda tõesti ei huvita, kui haiget ta mulle niimoodi teeb
Lootsin, et minu elu esimene suudlus on ühe perfektse poisiga, noh tegelikult see nii oligi, kuid lootsin siiski, et see suudlus tuleks armastusest, mitte sellest, et mõnel lihtsalt igav oli.

🌸🌸🌸🌸🌸🌸🌸🌸🌸
Yaay, uus osa!!!
See tuli küll lühem aga siiski loodan, et see teile meeldib ning ärge unustage ka vote'da ja kommenteerige kindlasti ka minegid ideid järgmisteks osadeks.
Mul oleks päris põnev lugeda, mis oleks teie mõtted seoses selle looga.
Olete mulle nii, nii, niiiiii kalllid ja muidugi ka suured tänud, et üldse seda raamatut loete!!!
💗💗💗💗💗