Kuulsin kuidas midagi vastu mu akent lendas. Jooksin kiirelt aknani ja vaatasin alla, seal oli naerusuine Henry.
Avasin oma akna, et küsida mida ta siin jälle teeb.
"Sina, mis sa tahad?" küsisin ma veidi õelalt samal ajal näo akna vastu toetades.
"Tule õue?" ütles ta seda pigema nagu küsides.
"Eiiip Lexa tuleb ja meil selline tüdrukute õhtu või midagi" sõnasin siis talle pead raputades.
Henry pani käed sellisesse asendisse nagu hakkaks palvetama ja anus, et teda ka sisse lubaks.
"Aga mina? Ma tahaks kah tulla" lunis ta ja lisas veel, et ega ta enne siit ei lahku.
"Oeh..sa oled ikka võimatu, roni üles siis" jätsin akna lahti ja istusin ise voodile oodates kuna ta end tuppa veab."Tere pisike, mis teoksil siis?" küsis ta minu voodile pikali heites.
"Tead ma peaks Lexale ära rääkima" ütlesin talle otsa vaadates ja tehes tõsist nägu.
Henry vaats mulle üllatunult otsa: "Oot mille?"
"No kõik selle, et noh mingi Finn meid taga ajab, tappa tahab, kus ma olnud olen jne" ja viskasin end samuti voodile pikali.
"Siis ju hea, et ma siin, saan sul aidata seletada või nii?" oli ta veidi mõtlik.
Ma ei vastanud midagi, lebasin lihtsalt voodis ja vaatasin lage, mõtlesin, et kuidas Lexa reageerib kõigele sellele. Mul tuli igasuguseid küsimusi pähe seoses sellega.On ta veel mu sõber?
Räägib ta üldse minuga enam?
Kolib ära, et minust eemale hoida?
Toetab ta mind?Ja sada muud erinevat küsimust veel...
Kuulsin, et käis ukse pauk ning jooksin juba trepist alla, et Lexale vastu minna. Seal ta seisis suur naeratus suul ning käed laiali nagu mingil beebil, kes tahab ema sülle, hmm..tegelikult tahtis ta lihtsalt kalli.
"Tsau, pole nii, nii, niiiiiii kaua aega näinud!" hõiskas ta ikka veel mind kallistades.
"Hmm.. jap, lähme üles, ma tahan selgitada seda asja veidi" sõnasin kõndides juba trepi poole.
Avasin oma toa ukse ning sealt vaatas meile vastu Henry, kes mu koera kiusas.
"Heii!!!, sina seal jäta Babby rahule, igastahes Lexa see on Henry ning Henry see on siis Lexa" ütlesin neile mõlemale kordamööda otsa vaadates.
"Hmm..tere?" sõnas Lexa Henryle, keda vist väga ei huvitanud see "tere".
Istusin koos Lexaga voodile ning hakkasin tasapisi ta küsimustele vastama, õnneks sai ta kõigest aru ning ei saanud mu peale pahaseks. Terve selle aja, mil ma Lexaga rääkisin ei öelnud Henry midagi vaid istus mu rõdul, jälgis meid mõtlikul pigul ning tegi suitsu. Kuigi mulle ei meeldinud, et ta minu rõdul suitsu tegi ei teinud ma sellest isegi välja.Olime juba pool tundi rääkinud kui meie juurde kõndis ka Henry, kes tundus olevat väsinud ja haigutas korduvalt.
"Kuulge plzzzzzz....vaatame filmi!?" ütles ta ringutades ning hüppas siis samuti voodile ja haaras mu suure mõmmi kaissu.
"Hei minu karu aga Lexa sa viitsid filmi va..." aga mu lause jäi poolikuks, sest Lexa juba karjus mulle, et tooksin popcorni ning laenaksin retuuse ja suurt pusa talle.
Andsin siis talle riided, viskasin voodile veel paar patja ja tekid ning suundusin alla, et popcorni teha.
"Kuule see, et Jasper tuleb ka siia" sõnas Henry järsku popcorni kaussi haarates, mis ehmatas mind veidi.
"A..eeem..tore, et keegi mulle ka ütles, hea teada" olin ma veidi pahane, kuid mu mossitamise segas ära Henry, kes trepil kõndides libastus ning koos popcornidega sealt alla kukkus.
Ma kukkusin naerust põrandale ja arvasin, et lasen tõesti püksid varsti täis, Henry vaid oigas valust ja hakkas end püsti ajama, kuid las ma ütlen...ta ei suutnud ja kukkus veelgi.
"Oeh..lase ma aitan tita!" sõnasin veel veidi itsitades ja ulatasin talle käe, mille peale ta muigas õelalt, kui sain aru miks selline muie, oli juba hilja ning lamasin Henry kõrval maas laginal naerdes.
Olime juba tükk aega vaikuses üksteise kõrval maas lebades popcorne õginud, kui juhtus just nii, et mina olin see, kes selle vaikuse katkestas: "Muide ma olen veel pahane, noh selle Jasperi asja peale või nii".
"Okai kuri tädi järgmine kord teavitan sind siis...no umbes sekund enne seda, kui ta siia kutsun, sobib?" sõnas Henry püsti tõustes ja koristama hakates, pööritasin selle peale vaid silmi ning otsustasin, siis jäätist tuua, kuna popcornid olid ilmselgelt meil nüüd otsas.
Enda tuppa astudes jäi mulle silma voodil magav Lexa, kellel oli vist isegi liiga hea uni, kuna ta norskas veidi. Asetasin talle teki peale ja läksin alla tagasi.
"Me peame all filmi vaatama" hõikasin poistele, kes köögis jäätist näost sisse ajasid.
"Miks? Mis sa ei saa telekat käima või?" muigas Herny jälle.
"Hei Jasper! Aga sinu küsimusele vastates Henry, siis mul on siiski veel ajud olemas võrreldes sinuga" ütlesin veidi ülbelt ka ühe jäätise haarates.
"Auucchhh..." pomises Jasper vaikselt, mille peale sai ta Henrylt ühe küünarnuki hoobi vastu õlga.Olime alles tund aega filmi vaadanud aga meil oli juba igav, ma istusin telefonis ning Henry tegi väljas suitsu.
"Sul on niiiii lahe koer, ma tahan ka koera!" nunnutas Jasper maas lebavat Babbyt, kes tundus sellega vägagi rahul olevat.
"Kade oled või?" muhelesin ma siis ka minnes nende juurde istuma.
"Mis koera peale või?....Jaaa loogililne ju, ma luban, et röövin ta sult veel ühel heal päeval ära!" sõnas Jasper nüüd põrandale pikali heites.
"Hah unistada ju võib?" ütlesin talle kiirelt ja võtsin Babby kähku sülle, kuid põrkasin vastu........🌼🌼🌼🌼🌼🌼🌼🌼🌼🌼🌼🌼🌼🌼Uus osa yeey😃
Loodan, et meeldis💕
YOU ARE READING
Lask, Mis Ei Tapnud✅
Teen FictionSee poiss oleks hetkel surnud, kui poleks olnud üht tüdrukut, täpsemalt siis Octaviat. Kas selle poisi päästmine muudab Octavia elu? Kui jah siis kuidas, kas seab ta elu ohtu... ...või tuleb armastus? Cover:@jenzziiee