Armastus

4. "Igal nädalal uus naine"

"Oota" lausus Lukas, mille peale ma tardusin ja end tema poole keerasin.

"Mis sa täna õhtul teed?" naeratas poiss.

"Mitte midagi koos sinuga" ütlesin külmalt ja pööritasin silmi.

"Miks sa nii ülbe minu vastu oled?" muretses poiss, mille peale ma ainult silmi pööritasin.

"Sest sa ei ole minu maitse" ütlesin poisile ja astusin autost välja.

Sekund hiljem oli Lukas kadunud ja mina juba oma kodus. Hiljem oma toas olles mõtlesin, et käitusin tõesti ülbelt. Kas ta solvus? Vaevalt.

-----------

Kell on hetkel kuskil kaheksa. Ma olen ainult Lukasele mõelnud viimased tunnid, sest ma käitusin valesti. Ma poleks pidanud nii ülbe olema. Isssand, mis minuga toimub. Miks ma nii mõtlen. Ma lähen pigem jalutan veidi.

Panin selga oma mustad tekstad ja ühe musta värvi lohvaka pusa. Jalga panin musta värvi vansid ja hakkasin minema. Jalutasin mere äärde. Ma lähen sinna alati kui tahan mõtteid eemale saada. Mulle meeldib seal.

Istusin pingile ja jäin vaatama merd ja ilusat päikeseloojangut. Olin täiesti omas mullis, kui ükshetk kuulsin oma kõrval tuttavat häält. Pöörasin pea kõrvale, et vaadata kes mu kõrval istub. See oli Lukas! Ma ei tea miks, aga mul oli hea meel teda näha. Vaatasin teda ja naeratasin. Lukas aga samaga ei vastanud. Ta vaatas lihtsalt maha ja pomises midagi.

"Lukas" ütlesin paluvalt, mille peale ta oma pea tõstis ja mind vaatama jäi. Tal on nii ilusad silmad! Ta on üldse niii niiiiiii ilus apppi.

"Anna andeks, et ma ennem nii ülbe olin. Ma ei tahtnud, lihtsalt.." hakkasin jätkama, kuid Lukas katkestas mind.

"Pole hullu. Veidi kurb oli küll, sest ma ju pole sulle midagi teinud, või olen?" küsis poiss, mille peale ma oma pilgu maha viisin.

"Ei sa ei ole. Lihtsalt ma tean, et ükskõik mida sa ka üritad, sa lihtsalt mängid" vastasin pettunult poisile, peale mida ta teist nägu läks ja väga üllatunud oli.

"Misasja?" imestas Lukas, olles veidi isegi kuri.

"Kõik ju räägivad milline fuckboy sa oled. Igal nädal uus naine nagu öeldakse." pööritasin silmi ja jäin Lukast vaatama.

"Ja sina usud seda?" päris poiss, mille peale pead noogutasin.

"See ei ole nii. Need on lihtsalt jutud. Usu mind Emily, palun" palus poiss, vaadates oma ilusate silmadega mind.

Miks ta üldse mulle korda läheb? Ta ei ole üldse minu maitse. Kuigi hetkel näen tema õrnemat poolt, mis on tohutult armas. Ta on armas.

"Okei, vahet ei ole. Ma lähen" vastasin ja tõusin püsti, mille peale Lukas samuti tõusis.

"Ma viin su koju ja ei mingit vastu vaidlemist" ütles poiss, mille peale ma talle õrnalt naeratasin.

Sõit möödus vaikuses. Kui jõudsime minu maja ette, astusin uksest välja. Selle peale tuli ka Lukas autost välja. Ta tuli minu juurde ja haaras mind kallistusse. Tema kallistus oli nii hea! Me kallistasime veidi ja ütlesime üksteisele head ööd.

----

Kell on 1 öösel ja ma tunnen kuidas liblikad mu kõhus lendavad. Mul ei tule und. Lihtsalt ei tule. Lukas on mu pea täielikult vallutanud. Arvan, et mitte ainult pea.

Võtsin oma telefoni, sest see värises. Mul oli sõnum. Lukaselt.

Lukas Milder:

"Ma võtan su hommikul peale ja viin kooli. Ole valmis.
Ma usun, et sa magad niiet ilusaid unenägusi!"

Emily Parker:

"Teeme nii. Sullegi!"