Armastus

51. Girl Talk

Avasin oma silmad ja ei näinud enam Jasonit enda kõrval. Ehmusin hetkeks ja otsisin kiirelt telefoni, et kella vaadata. Kell oli kõigest seitse õhtul. Mõtlesin alla korrusele minna, et vaadata kus Jason on.

Astusin tema toast välja ja kuulsin, et keegi on veel siin peale meie ja Austini. Ah, poisid. Liikusin köögi poole, sest eeldasin, et Jason on seal. Ja seal ta oli.

''Oiii kes ärkas. Hei, babe'' haaras ta mu kallistusse ja tegi mulle järjekordse musi. Kohkusin, kui nägin tema seljatagant välja piilumas Chucki. Misasja?

''Tutvusin Chuckiga just hetk tagasi nagu näed.'' naeratas poiss ja viitas meie ees seisvale Chuckile.

''Väga tore. Kas Hanna on siin?'' küsisin kiirelt.

''Elutoas, Amanda on ka Jaxoniga siin muidu'' seletas Jason mulle.

''Super. Aitäh kallis.'' tegin talle musi ja kadusin elutoa poole.

''Amanda, Hanna! Mul on teid vaja, tulge.'' hõikasin tüdrukutele ja nad olid sekundiga püsti. Okok, mitte päris. Aega võttis aga asja sai, ütleme nii.

''Ma pean teile midagi rääkima aga mitte siin. Lähme üles.'' ütlesin tõsiselt ja suundusin üles Jasoni tuppa, nemad minu järel.

Istusin voodile ja sama tegid ka nemad. Istusin nende kahe ees nagu ristküsitlusel.

''Niiii?'' kuulsin segaduses olevatelt tüdrukutelt.

''Noh see Chuck. Kui me Jasoniga lahus olime võinoh kui see suuuuur tüli meil oli, siis seal Darbys, Justini peol nagu juhtus midagi'' rääkisin.

''SA EI MAGANUD TEMAGA OMETI'' kriiskas Hanna kõvasti vahele.

''Shhhh'' sain pahaseks. Mõlema tüdruku pilgud olid väga üllatavad.

''Sa magasidki'' märkis Am.

''See juhtus jah paar korda, ärge küsige.'' seletasin tõsiselt.

''Paar korda????'' oli Hanna jälle äksi täis.

''No see selleks mis edasi?'' tahtis Amanda jutu lõppu jõuda.

''noh eeee nüüd ta nagu vist üritab midagi mulle tundub'' vuristasin kiirelt ette.

''Cmon, kõik teavad ju, et sul on Jason'' tabas Hanna naelapea pihta.

''Ta ei meeldi sulle, ega ju?'' esitas Amanda küsimuse, mida ma ei oodanud.

''Ei. Jason on ja jääb.'' kinnitasin.

''Kindel?'' küsis Hanna üle.

''Täiesti. Küllap Chuck läheb mulle korda, aga ma tahan Jasoniga olla. Ma armastan Jasonit.'' tulid need sõnad nagu iseenesest.

''Jason ei tea seda mis juhtus?'' päris Amanda.

''Jason aru ei ole saanud, et midagi valesti on?'' küsis Hanna kohe otsa.

''Ei tea ja ei ole. Otseselt midagi ju pole. LIhtsalt ebamugav on Chucki seltskonnas olla, kui ta koguaeg jõllitab või maitea'' tunnistasin enda olukorra piinlikust.

''Ma täiega usun.'' rääkis Amanda kaasa ja Hanna noogutas tema lause peale.

''Jah, niisiis sai öeldud.'' ohkasin.

''Ma soovin kõige rohkem, et Jason teada ei saaks. Ma ei tea mis siis juhtuda võib. Ausalt ka'' ohkasin uuesti.

''Jah, Jasonile see kindlasti ei meeldiks'' nõustus Amanda.

''Kes teab, kuhu või kui kauaks ta ära minna siis võib'' ütles Hanna mõtelva paneva lause. Noogutasime kaasa. Tal oli õigus.

''Okei, chill. Me hoiame su räpast saladust'' naersid tüdrukud meelitaval häälel.

Järsku astus uksest Jason sisse. Me ehmusime korralikult.

''Oi, lootsin enda printsessi siit leida, aga paistab et leidsin teiste omad ka'' naeris poiss ja tuli viskas end minu kõrvale pikali.

''Okei, me lähme. Hõika kui meid vajad.'' naeris Hanna toast välja minnes.

''Olge mõnusad'' naeris Amanda samuti ja pani enda järel ukse kinni.

''Oh, kuidas ma ootasin, et sinuga kahekesi olla'' haaras Jason mind enda embusesse.

''Või niii. Chucki seltskond ei sobinud ennem?'' meelitasin poissi.

''Sinu seltsis olemine jah, meeldib mulle palju rohkem'' suudles ta mind.

''Jason, ma ikka nii armastan sind'' katkestasin hetkeks meie suudluse ja vaatasin tema pruunidesse silmadesse.

''Mina armastan sind ka, Emmy'' naeratas ta mulle vastu ja suudles mind jälle.