Armastus

22. Mis toimub, Em?

Olen peaaegu koju jõudmas. Terve tee olin instagramis ja vaatasin Rebeca kontol olevaid pilte. Uskumatu, et Jason ei rääkinud mulle. 

Nende piltide järgi mida ma nägin, jääb mulle küll mulje, et neil oli midagi väga tõsist. Paljud pildid olid ka tehtud siis, kui Rebeca veel ratastoolis ei olnud. Panin muidugi tähele, et viimase kahe kuu jooksul pole tema kontol midagi toimunud.

Selliste mõtete saatel astusin oma koju ja nägin, et Amanda juba magab. Märkasin ka, et meil on tunnike jäänud rannabaari avamiseni.

Ajasin tüdruku sügavast unest üles ja me valmistusime rannapeoks.

------------

Tulime jala, sest rand ei ole mu majast just eriti kaugel. Kõigil oli tuju laes ja otsustasime võtta mõned joogid. 

Kui ära tellisime märkasid meid Lukas ja teised poisid. Nad tulid meie juurde.

Jaxson ei jõudnud reageeridagi, kui juba Amanda teda kallistama tormas. Naersin sellepeale omaette.

Järsku tundsin kellegi käsi oma puusadel ja kellegi magusat musi oma kaelal. Loomulikult Lukas. Pöörasin end näoga tema poole ja suudlesin teda. Poisile tundus selline tervitus meeldivat. 

Tervitasin teisi poisse ka ja me läksime kõndisime edasi, et leida veel inimesi.

--------------

Kell oli kindlasti juba üle südaöö. Me istusime lõkke juures ja rääkisime juttu. Ei puudunud ei joogid, muusika, ega ka vette viskamised. Toby ja Justin valasid parasjagu uusi jooke, kui Jack oma järjekordset üheöösuhet flirtis. Jax ja Amanda olid läinud ujuma, hullukesed. Mina veetsingi aega Austini, Lukase, Toby ja Justini seltsis. 

Jack oli oma üheöösuhte tüdrukuga nii hõivatud, et ei pannud enam meid tähelegi. Jack on alati meie grupi fuckboy stiilis poiss olnud. Me ei pea seda talle pahaks, ta on siiski meie sõber.

Naersime ja rääkisime juttu, kui märkasin, et Austin oli ära kadunud. Vaatasin hetkeks ringi ja märkasin teda eemal telefoniga rääkimas. Äkki räägib ta Jasoniga? Äkki ma peaks minema vaatama?

Unusta ära, Em! Ära mine kuhugi

 Jah, mu sisemisel häälel oli õigus. Süvenesin tagasi jututeemasse ja kuulasin poisse. Hetke pärast tundsin kellegi kätt oma õlal. 

''Tule, mul on vaja sinuga rääkida" ütles Austin, võttes samal ajal ära oma kätt mu õla pealt.

''Jaa ikka'' noogutasin poisile ja järgnesin talle.

Kõndisime seltskonnast natukene eemale.

''Nii, millest sa rääkida tahtsid? Kui see on mingi nõme viis, minu vette viskamiseks siis-'' naersin talle.

''Jason helistas. Ta tuleb homme koju'' katkestas mind poiss ja ma kohkusin. Ma teadsin, et ta rääkis ennem Jasoniga, ma ju ütlesin!!!

''Ta ütles, et tahab sinuga rääkida. Kindlasti esimesel võimalusel, ma pidin sulle kohe edasi ütlema, ta tahtis nii'' lausus Austin, justkui raudkindlalt. Noogutasin.

''Ma pean siiski küsima, mis teie kahe vahel toimub? Lukas on mu parim semu, kuid Jason on mu vend. Mis toimub, Emily? Kas sa palun seletaksid mulle? Sa võid mind ju usaldada'' küsitles ta mind, mille peale üllatusin.

''Jah, ma tean et ma võin sind usaldada. Ja ma usaldangi. Meil pole Jasoniga midagi. Mul on Lukas'' lõpetasin terve teema ja kõndisin tagasi lõkke juurde.

''Kus sa olid?'' küsis närviliselt minu poiss-sõber. Jah, ma mõistan su mure Lukas. Sa ei näinud ju, kui Austin mind eemale kutsus.

''Käisin eemal korraks'' ja minu kõrvale ilmus sel hetkel Austin.

''Chill mees, mul oli üks jutt talle. Ei midagi erilist'' ütles Aus ja istus teiste juurde.

Lukas haaras mul käest ja tõmbas mind enda sülle istuma. Nii me sinna jäimegi. Nautima seltskonda, jooke ja õhtut. 

------------