Armastus

31. Tõde

Ma helistasin Jasonile. Peale seda mida ma instas nägin tekkis mul palju küsimusi. Ta ei vastanud. Ta pidi täna korra Darbys käima. Küllap ta sõidab okei. 

Ma kuulsin oma uksel koputust ja läksin avama. Hanna. Tervitasin tüdrukut suuuure kallistusega.

Kutsusin ta sisse ja läksime kööki.

Hanna on minu ja Amanda hea sõbranna, kuid ta elab Darbys. Ta kolis sinna paar aastat tagasi ja käib tavaliselt kord kuus Philadelphias. Täna on see päev.

''Mul on sulle üks mega vinge uudis. Me kolime tagasi Philadelphiasse!!!!!'' hõiskas tüdruk mulle, mille peale tema rõõmu kilkamisega kaasa läksin.

''Niii toreee!!! Super! Am teab juba?'' küsisin kohe.

''Jaaa, käisin tema juurest just läbi.'' naeratas ta.

''Kuid nüüd tõsisema teema juurde. Lukas. Darbys on üks tüdruk Rebeca. Ta on ratastoolis ja Jason--'' rääkis Hanna.

''Käib teda 'hooldamas', sest ta on õnnetuses süüdi. Jason on mulle rääkinud, niii'' katkestasin kogemata teda.

''Aaaa okei, niisiis. Mul on paar sõbrannat Darbys, kes suhtlevad Rebecaga ja nimelt, Lukas ja Rebeca nagu eeee vist on koos'' plahvatas ta. Mul jäi suuu lahti, misasja?

''Eee misasja? Kaua? Misasja?'' tekkis mul palju küsimusi.

''Jah, kuskil äkki kuu juba on neil mingi värk olnud. Koos on nad ametlikult alles nädala olnud.'' jutustas ta.

''Jesssus mis elu'' naersin.

''On kõik korras?'' muretses Han.

''Jaaaa, kõik on okei. Lukas oli meie suhte viimasel paaril nädalal nii eemalehoidev ja käis palju oma suvilas. Darbys. Nüüd ma siis tean miks. Kõik on okei. Mul endalgi on niiöelda teised jahimaad'' naersin tüdrukule.

''Hhahaha, Jason?'' liigutas Hanna kulme üles ja alla. Puhkesime naerma.

''Rebeca kusjuures saab kõndida. Ma ei tea kas Jason sulle on öelnud, aga ta saab. Ma ei tea miks ta ratastoolis veel jändab aga seal peol ta ilmselgelt kõndis.'' tõdes Hanna.

---------------------

Peale Hanna külaskäiku saatsin Jasonile sõnumi, et ta minu juurest läbi tuleks nii kiiresti kui võimalik. 

Ei läinud kaua mööda, kui kuulsin uksekella. Jep, see peab olema Jason.

Avasin ukse ja kutsusin ta sisse. Poiss oli nii rõõmus, kuid kui mu tõsist nägu nägi oli ta segaduses. 

''Tule, lähme minu tuppa. Mul on vanemad elutoas.'' ütlesin poisile ja läksime üles.

Panin oma toa ukse kinni ja jäin temaga silmitsi seisma.

''Miks sa mulle ei öelnud, et Rebeca kõndida saab?'' küsisin temalt kohe.

''Oot, kuidas sa tead?'' oli ta segaduses.

''Vahet ei ole. Miks sa mulle ei öelnud? Miks sa ikka veel siis seal käid?'' torisesin.

''Emmy, ma sain ise ka alles täna teada. Ma oleks ju sulle kohe öelnud.'' rääkis Jason ja kallistas mind.

''Anna andeks'' ütlesin vaikselt. Tundsin kuidas ta oma pea mu õlale pani ja mind tugevamalt kallistas.

Ta on super armas.

Eemaldusin temast ja suudlesin teda.

--------