Armastus

55. Jasoni ettepanek

Sõin just köögis oma võileiba ja olin valmis varsti uksest välja astuma, et kooli minna. Järjekordselt rikkus mu hommikusöögi ära mu telefon.

Chuck Johnson:

''Lähme koos? :)'' 

Otsustasin mitte vastata. Ega tema ju ei teadnud, et ma kodus ei ole. Lukustasin telefoni ja panin selle oma tagataskusse. Tõusin tooli pealt ja haarasin oma käekoti.

''Lähme?'' hõikasin Jasonile ja kuulsin tema tulemist.

''Jepppp, tuleeen'' hõikas ta lõbusalt vastu ja see ajas mu naerma.

Nägin poissi tulemas ja hakkasin ees minema. Suundusin tema autoni ja ta avas mulle ukse. 

''Kaua sa täna tööl oled?'' küsisin temalt ja vaatasin kuidas ta majahoovist välja keerab. 

''Ma vist olen täna kauem, mul on täna rohkem asju ajada. Anna andeks'' pööras ta pea sekundiks minu poole ja võttis mu käest kinni.

''Ei ole hullu ju'' naeratasin. 

''Tead, ma olen mõelnud et me võiks kokku kolida'' tegi ta järsku ettepaneku. Kohkusin hetkeks, sest see tuli nii ootamatult.

''Me oleme nii või naa koguaeg minu juures, et see poleks ju imelik päriselt kokku kolida?'' vaatas ta jälle hetkeks mind täiesti siira pilguga.

''Oh Jason..'' ohkasin.

''Ei me ei pea, kui sa ei taha. Ma lihtsalt pakkusin'' naeratab poiss.

''Vastupidi ma tahan küll. See on hea mõte, see tuli lihtsalt täiesti ootamatult'' naeratasin talle vastu ja nägin juba oma kooli. 

Keerasime just kooli parklasse sisse ja Jason peatas auto. 

''Ma lootsin, et sa nii vastad. Õhtul lähme ühte korterit vaatama okei?'' pakkus ta ja ma noogutasin.

''Sul käib see kõik ikka päris kähku'' naersime koos ja tegin talle kiire musi ja astusin autost välja. 

Kohe kui autost välja astusin nägin eemal seismas Chucki. Fakkkk. Ta vaatas mind ja siis hakkas kooli kõndima.

Võtsin oma telefoni taskust ja kõndisin samuti kooli poole. 

''Hei Parker'' ehmatas mind Amanda järsult ja naeris. Ma ei saanud vastu ja naersin kaasa.

''Hei Mil'' tervitasin tedagi tema perekonnanime järgi ja naersime edasi. 

''Hanna tuleb täna? tead?'' esitas ta küsimuse.

''Ei tea, ma loodan et tuleb ikka. Mul on teile uudis'' olin väga elevil.

''Sa ei ole rase ometi, ega ju?'' kostus küsimus meie seljatagant ja me pöörasime Amandaga ennast ümber. Sain mõlemalt väga kahtlustavad pilgud.

''Eiiii Hannaaaaa, eiiii'' naersin tüdruku küsimuse peale ja nad hakkasid samuti naerma.

''Me üürime Jasoniga endale korteri'' plahvatasin ja nende näod muutusid sama ärevaks kui mul.

''Midaaa kui laheeee'' kostus mõlema suust.

''Tahaks ka Jaxoniga kokku kolida'' kurvastas natuke Amanda.

''Tobu, te juba elate ju koos'' naersime Hannaga koos ja Amanda samuti.

Kõndisime kooli koridoris klassini ja Hanna oli just meist eemaldunud. Ta käib ju paralleelis. Sisenesime klassi ja Chucki pilk oli mulle kinnitununud. Mis tal viga on?

''Johnson jälgib sind'' sosistas Amanda mu kõrva.

''Ma üldse ei pannud tähele'' olin sarkastiline ja istusin oma kohale.

-----------------------

Jõudsin just oma koju üle pika aja. Läksin elutuppa ja viskusin diivanile. Käivitasin teleka ja hakkasin netflixist midagi otsima.

''Oi kes koju ära eksinud on'' tervitas mind naljatledes mu ema.

''Tsau jah'' naersin talle vastu.

''Sa oled nagu kuuvarjutus siin majas viimasel ajal'' naeris mu ema jälle.

''Tead, sellest rääkides..me kolime Jasoniga kokku'' teatasin talle uudist ja jäin tema vastust ootama.

''nii äge! Kuhu? Tema juurde?'' oli mu ema väga elevil.

''Me lähme täna ühte korterit vaatama'' rääkisin veel.

''Nii tore uudis. Küll sa kasvad ikka kiiresti'' tegi ema mulle pai ja naeratas.

Olin netfixi vaadanud juba nii kaua, et kell oli peaaegu kuus õhtul kohe. Siis helises mu telefon. Jasoni nimi vilkus ja ma võtsin vastu.

''Ma olen 10 minuti pärast su maja ees, pane valmis'' kostus telefonist poisi hääl.

''Olgu, tsau'' naeratasin endaette. 

---------------