Eelmised Jõulud[Detsembri Armastus 2]

1. Päev

Käes oli taas 1.detsember. Ärkasin hommikul Bella karjumise peale.

"Pauline, tule vaata, me saime jõulukalendrid!"

Oigasin. Olin eile Emmeliega peol käinud, kus ma ka natukene joonud olin. Mu pea lõhkus otsas.

"Bella, natuke vaiksemalt."palusin ma. Tüdruk tuli kahe kalendriga minu tuppa ja istus mu voodile.

"Tahad, ma annan sulle sinu omast juba esimese?"

"Eks sa siis anna."

Tüdruk avas kalendriakna ja pistis šokolaadi mulle suhu. Bella naeratas.

"Kuidas on?"

"See on ikka veel nii hea."

"Ma teadsin, et sulle endiselt meeldib!"

Naeratasin. "Kuule kratt, mine nüüd ema juurde. Aita tal kooke teha. Ma panen riidesse ja tulen ka."

Bella noogutas, võttis enda kalendri kaasa ja tormas alla. Mõtlesin, et minu Bella on juba nii suur tüdruk. Ta oli kuuene ja läheb järgmisel aastal kooli. Aeg lendab ikka kiiresti.

"Hommik, unimüts. Pea valutab?"küsis ema muiates.

"Emps, see pole naljakas."

"On."ütles ta.

Müksasin empsi õrnalt ribidesse.

"Muide, sulle on sussi sees veel üllatus."ütles ema.

"Minu sussi sees?"küsisin ma imestunult.

"Jah, vaata."

Läksin kamina juurde, kuhu me olime Bellaga oma sussid riputanud. Pistsin käe sussi sisse ja välja võttes oli mul käes kiri. Ümbriku peal oli minu nimi.

"Kellelt see on? Mida sa tead sellest?"küsisin ema käest.

Ema kehitas õlgu. "Loe läbi."

Läksin ema kabinetti ja avasin ümbriku.

Kallis Pauline,

Ma tahan esmalt öelda, et ära palun viska seda ära. Ma ei tea, kas sa oled juba tähele pannud, et see on minult. Ma pidin sulle selle kirjutama, sest muud moodi ma sinuga ühendust ju ei saa.
Mul on kõige pärast nii kahju. Ma tegelikult ju ei tahtnud sulle haiget teha. See oli üks loll idee. Ma tean, et see pole hea vabandus. Ma lihtsalt tahan, et me saaks taas koos olla. Ma armusin sinusse, Pauline. Päriselt. Ma tahan uuesti sinu kaisus uinuda. Ma tahan tunda su huuli enda omadel. Tahan sul taas käest kinni võtta.
Ma tean, et sa ei taha mind näha. Kuid see, et sa selle kirja läbi lugesid, tähendab mulle väga palju. Ma ei oska oma tundeid kuidagi sõnadesse panna.
Lihtsalt tahan, et sa teaks, et ma armastan sind.

Armastusega,

Stefan.

Mind valdas nii palju tundeid korraga. Ühest küljest ma uskusin, et Stefan mind ikkagi armastab. Teine pool aga ikkagi kahtles temas.

Üks oli aga kindel: mina armastasin teda endiselt. Püüdsin lihtsalt oma kurbust mitte välja näidata. Vältisin Stefanit siiski igal võimalusel. Koolis keerasin otsa ringi, kui teda nägin.

"Oh Stefan, ma ju igatsen sind ka."sosistasin ma. Panin kirja tagasi ümbrikusse ning viisin oma tuppa sahtlisse.