Eelmised Jõulud[Detsembri Armastus 2]

5. Päev

Vaatasin eemalt, kuidas Emmelie Kianiga rääkis. Tüdruk oli pähe võtnud, et täna peab ta poisi enda kaaslaseks saama.
Istusin aknalaual ning vaatasin, kuidas Emmelie minu poole rõõmsalt hüpates tagasi tuli.

"Ära tegin."sõnas tüdruk naeratades.

"Kian tuleb sinuga ballile?"küsisin ma.

"Jah. Meil mõlemal on kaaslased olemas."

"Super. Ma polegi viies ratas vankri all."

"Sellest tuleb üks lõbus õhtu. Muide, balli kuningannade ja kunigate valimine toimub."

"Kas see on vihje, et ma peaks hääletama minema?"

"Miks ka mitte? Mina kavatsen küll minna."

"See ei ole minu jaoks nagunii oluline."

"Okei, ise tead. Ma lähen käin aulas ära."

Iga aasta valitakse ka balli kunigas ja kuninganna. Inimesed kandideerivad sinna ise, kui ka saavad anda üles inimesi, kes peaks sinna kandideerima. Mina ise pole kunagi valimisest huvitatud olnud. Emmelie on igal aastal valimas käinud. Kaheksandas klassis jäi Emmelie kolmandaks printsessiks, millega tüdruk oli väga rahul.

"Hei, ma tõin sulle kakaod."

Minu ees seisis Stefan ja ulatas mulle kakaod. Tänasin poissi ning võtsin kakao vastu. Ta seisis minu kõrvale.

"Kuidas sul läheb?"küsis ta.

"Normaalselt. Bella küsis sinu järele."

"Päriselt?"

Noogutasin. "Sa meeldisid talle."

Stefan naeratas. "Bella meeldis mulle ka."

"Te olite hea tiim."

"Pauline, mida sa minu suhtes tunned?"

"Stefan, ära hakka jälle..."

"Ma lihtsalt mõtlen sinu peale kogu aeg. Ma soovin, et sa saaksid mulle kuidagi andestada."

Ohkasin. "Sa ikka mõistad, et..."

"Ma saan aru, et tegin sulle haiget. Ma olen muutunud. Ausõna."

"Ma ei tea, Stefan. Ma vajan aega."

"Olgu, aga tea, et ma mõtlen su peale. Kogu aeg. Naudi kakaod."

Ta naeratas mulle ja kõndis minema.