Eelmised Jõulud[Detsembri Armastus 2]

11. Päev

Ma ei jõudnud õieti selle kõige pärast muretsemagi hakata, kui Stefan juba kohal oli.

Bella tormas õue ja kallistas poissi. Ma ei arvanud, et tüdruk teda kohe kallistama tormab, kuid nii see läks. Bella jaoks oli Stefan nagu vend, keda tüdrukul pole kunagi olnud.

"Noh, kas te lähete musitama?"küsis Bella muiates.

Stefan muigas samuti. "Kui su õde nõus on, siis jah."

Puhkesin naerma. "Bella, kobi tuppa."

Stefan vaatas Bellale järele ja jäi mulle muiates otsa vaatama.

"Ta on sul ikka armas."

"Muidugi."

Istusime autosse ning sõitsime poisi poole. Stefan pani raadio mängima, kust tuli Mariah Carey jõululaul. Naeratasin ja keerasin raadio kõvemaks.

"Sinu lemmik laul?"küsis poiss.

"Jah. Ma olen alati seda laulu armastanud."

"See meeldib mulle ka."

Stefan keeras raadio veel valjemaks ja me hakkasime koos laulma. Vaatasin naeratades poissi. Mul oli hea meel, et sain temaga jälle normaalselt suhelda.

Peatusime lõpuks Stefani maja ees. Poisi hoovis olid kuuskedel jõulutuled ja mõned kaunistused. Uksele oli riputatud jõulupärg.

"Tunne ennast nagu kodus."ütles Stefan, avades mulle ust.

"Oh, siin on nii ilus."kiitsin ma, piiludes esikust elutuppa. Elutoas oli juba kuusk püsti ja kaunistatud. Kaminasilmsil rippusid päkapiku sussid.

"Ema ja Cara kaunistasid."

"Neil on väga hea maitse."

"Ma panen su riided kappi ja sa võid elutuppa istuma minna."

Noogutasin. Jätsin saapad esiku nurka ja Stefan riputas mu jope nagisse.

"Kas sa soovid midagi süüa või juua? Teed? Kohvi? Kakaod?"uuris poiss.

"Praegu mitte midagi, aitäh pakkumast."

Stefan istus mu kõrvale ja mõnda aega olime vaiksed. Mõlemad otsisime sõnu. Me kumbki ei osanud millestki rääkida.

"Pauline, ma tahan veel kord vabandada. Sinuga koos olemine muutis mind. Ma hindasin sind tõeliselt."

"Ma hindan sind siiani, Stefan. Lihtsalt kogu see asi tegi haiget."sosistasin ma.

"Ma tean. Ma sain liiga hilja aru, et ma armastan sind tõesti ja ma ei tahtnud, et sa haiget saad."

"Noh, mul on hea meel, et me suudame normaalselt suhelda."vastasin ma.

Stefan naeratas. "Hoopis minul on hea meel, et sa nõustusid siia tulema."

"On sul mingeid plaane ka?"

"Me võiks filmi vaadata, aga enne seda on mul veel üks plaan."vastas poiss. Tema näoilmes tundsin ära väikse salapärasuse.

"Mis plaan?"küsisin ma uudishimulikult.

Stefan ei vastanud, vaid suudles mind.

***

Andke andeks, et lühikesed, mul pole ideid vahepeal :D

Kuidas seni teie detsembrikuu möödunud on?