Eelmised Jõulud[Detsembri Armastus 2]

24. Päev

"Pauline, jõulud on käes! Ärka üles!"

Tundsin, kuidas Bella mu voodisse hüppas ja mind raputas. Avasin silmad ning vaatasin uniselt oma õele otsa.

"Mis kell on?"

"Mis vahet sel on? Jõulud on käes!"

Naeratasin. "Sul on õigus. Kas kingid on juba kuuse all?"

"Tule vaata."

Tüdruk võttis mul käest kinni ja vedas mu elutuppa. Kuuse all olid tõesti kingid. Ka ema ja isa tulid uniste, kuid õnnelike nägudega magamistoast välja.

"Häid jõule, kullakesed."ütlesid nad ja kallistasid meid.

"Teile ka."vastasime Bellaga.

"Kingid avame alles õhtul nagu ikka. Senikaua peate kannatama."sõnas isa tõsiselt.

"Ei ole nii!"hüüatas Bella pettunult. Tüdruk loodab iga aasta kohe hommikul kinke avada, aga peab alati pettuma.

"Pead natuke ootama, Bella."lausus ema vabandavalt.

Ülejäänud päeva tegime õhtuks süüa ja plaanisime, mida uuel aastal teha võiks.

"Pauline, sinule on vist külaline!"hüüdis isa ühel hetkel.

"Mis asja? Ma küll kedagi ei oota."

Läksin esikusse ja nägin seal Stefanit seismas.

"Ah et mind sa ei oota?"küsis poiss muiates.

"See on nüüd küll üllatus."vastasin ma naeratades.

"Tahtsin sulle su kingi ära tuua."

"Oh, seda poleks küll vaja olnud. Minul pole sulle midagi kinkida."sõnasin ma, kuid võtsin siiski kingi vastu.

"Sina oledki minu kink, kullake."vastas ta sosinal.

"Aitäh sulle."tänasin ma poissi.

"Häid jõule."sosistas Stefan ja haaras mu enda kallistusse.

"Häid jõule."sosistasin ma talle kõrva.

Saatsin Stefani ära ja läksin tagasi emale appi.

"Stefan tõi sulle kingi?"küsis ema uudishimulikult.

"Jah ning minul pole talle midagi vastu kinkida."

"Sina oled tema kink nagu ta ütles."lausus ema muiates.

"Ikkagi. Ta oleks pidanud ette hoiatama."

"Aga siis poleks see olnud üllatus."

"Selles on sul õigus."

"Sa võid minna ja oma kingi lahti teha, kui soovid. Ma siin ise hakkama."

"Hea küll."

Võtsin oma kingi, läksin sellega oma tuppa ja sulgesin ukse. Kui olin paberi ära rebinud, võtsin sealt välja raamitud pildi minust ja Stefanist, lisaks oli poiss väikse kirja jätnud.

Kallis Pauline,

Loodan, et sa tead, et sina oled minu kingitus. Sa oled minu jõuluime. Ma ei oodanud, et sa mulle andestada suudad, veel vähem ootasin, et saame taas kokku.

Kuid siin me oleme: taas koos ja õnnelikud. Mäletad ikka seda päeva vanalinnas, kui me selle pildi tegime? Sa tegid mu sel päeval nii õnnelikuks.

Ma armastan sind kogu oma südamega ja tahan terve oma aja sulle pühendada.

Armastusega,

Stefan

Ma ei saanud arugi, et olin nutma hakanud, kuni üks pisar langes mu huultele. Pühkisin pisara ära ja asetasin pildi koos kirjaga oma öökapile.

Need olid ühed parimad jõulud, mis mul kunagi olnud on.

***

Häid jõule teile kõigile ka minu poolt! ❤️