15. Päev

347 44 1
                                    

Käes oli laupäev ning mina ja Emmelie tegime jõulu šhopinguid. Mul oli emale, Bellale, isale, Emmeliele ja Harryle kingid täiesti ostmata.

"Võiks vahepeal söögi pausi teha."lausus tüdruk, kui taas ühest poest väljusime.

"Sul on õigus. Ma ei söönud ka hommikul mitte midagi."

Läksime kohvikusse, kus me mõlemad võtsime omale kanapasta ja magustoiduks väikse küpsisetordi.

"Tead, see ballikuninganna asi. Paljud annavad hoopis sinu poolt hääli."ütles Emmelie, kui olime lauas maha istunud.

"Päriselt või?"

"Kas ma valetaksin sulle?"

Raputasin pead.

"Võid oodata, et saad see aasta omale krooni."

"Ma ei hooli sellest üldse, aga okei."

"Ma nii ootan balli!"

"Ball on juba kahekümnendal."

"Kas sul on ikka juuksurisse aeg pandud?"küsis tüdruk.

"Ei veel."

"Mis mõttes? Sa ei tea, kui kiiresti juuksurite ajad täituvad balli pärast."

"Küll ma tegelen sellega."ütlesin tüdrukule lohutavalt.

"Okei, ma tegelen ise hoopis sellega."

"Hea küll, kuidas soovid."

Kui kõhud täis saime, jätkasime ostlemist. Mulle meeldis kingitusi osta ja samal ajal poest tulevaid jõululaule kuulata.

Laulsin just rõõmsalt jõululaulule kaasa, kui nägime meile vastu tulevat Nathani. Poiss nägi meid ja muigas.

"No tere tüdrukud."tervitas ta.

"Pauline, sa ei pea temaga rääkima."sosistas Emmelie.

"Tere sullegi, Nathan."vastasin ma mõrult, tegemata välja Emmeliest.

"Kuidas sul Stefaniga läheb?"

"Väga hästi, tänan küsimast."

"Eelmised jõulud olid päris toredad või mis?"küsis poiss muiates.

"Kuidas sa selle plaani peale üldse tulid?"

Poiss kehitas õlgu. "Igavusest. Sa pead tunnistama, et Stefaniga oli sul tore."

"Sinule pole mul vaja midagi tunnistada."

"Ole nüüd, Pauline, sa ei saa mind elu lõpuni vihata. Stefanile oled sa juba peaaegu andestanud."

"Kust sina seda tead?"

"Mul on silmad ja kõrvad igal pool."

"Ma loodan, et varsti oled sina see, kelle süda murtakse."ütlesin ma poisile tõsiselt.

Nathan turtsatas. "Minu süda ei saa kunagi haiget."

"Ükskord saab meie kõigi süda haiget. See on fakt. Minu oma sai tänu sinule."

"Noh, igatahes ma loodan, et sul on Stefaniga lõbus."lausus Nathan ja läks reipal sammul edasi.

"Tule nüüd, ära raiska tema peale oma aega."ütles tüdruk ja tõmbas mind endaga kaasa.

Ma teadsin, et oli vale soovida Nathanile südame murdumist, kuid nii ma talle soovisin. Soovisin, et ka tema saaks kord oma õppetunni kätte.

Eelmised Jõulud[Detsembri Armastus 2]Onde histórias criam vida. Descubra agora