Miski pole enam sama

47.peatükk

Pzz-Pzz...

Telefon värises öökapi peal.

Pzz-Pzz....

Aghh, kes kurat mind nii vara üles äratab? Keerasin ennast teise külje peale, sirutasin ning vaatasin kella. Kell on 1, mida kuradit? Kuidas ma nii kaua magasin? Miks keegi mind üles ei äratanud? Haarasin öökapilt telefoni, Liamilt oli kaks sõnumit.

"Hommikust, oled üleval?"

"Nooh, kuidas siis esimene date oli kah? :)" Viimase sõnumi peale naersin vaikselt ning saatsin talle sõnumi vastu.

"Just ärkasin..oi jah..date oli imeline:)"

"Ahh ma teadsin, et Niall mõtleb midagi geniaalselt välja :)"

"Ja seda ta tegi, tore õhtu oli :)"

"Kas sa kokku ei viitsi saada, ei viitsi sõnumeid toksida?"

"Oeh sind küll, nii laisk, aga dvj. Kus kohas?"

"Emm..äkki seal kus me üleeile kohtusime, seal pargis"

"No kui ma ennem ära ei eksi, siis näeme seal"

"Kui kaua sul läheb?"

"No arvesta sellega, et kell 2 olen seal, hiljemalt kell 3 :D"

"Funny Delany, Funny. Kell 2 näeme siis" Ajasin ennast voodist püsti ning loivasin alla korrusele. Kõik oli vaikne, ema, isa ei olnud. Vanaema ei istunud ka oma tugitoolis. Korraga nägin külmkapi ukse peal kollast silti. Tõmbasin selle ära ning lugesin.

"Hommikust mu musirullike!

Isa läks juba tööle ning tuleb ma ei tea millal. Mina pidin ka tööle minema, nii et õhtul näeme. Ja su vend tolkneb kuskil oma sõpradega. Külmkapis on veel mõned pankoogid ja panin su lemmiktassi natuke raha ka. Ole siis tubli laps eks ja ära poisse külla kutsu, ega pidu korralda. Oi ja juba unustasin, ära unusta Ennuga õues käia, eks? Musi oled :*

SINU emmeke"

Oehh jah, nii palju lugemist juba nii vara hommikul. Kui teiste emad kirjutavad sellise lühikese kirja, "Et ahh kõik läksid kodust ära, külmikus on süüa", siis minu ema peab ikka pika moraali maha, tavaline. Võtsin külmikust pannkoogid. JAh ema natuke, siin on oma 10 pannkooki. Panin endale kaks taldrikule ja pistsin mikrosse. Kõmpisin koeratoidu juurde ning tõstsin Ennule süüa. Siis lonkisin ülesse, haarasin kapist dressid, pluuse, pusa ning sokid ja panin ennast riidesse. Haarasin öökapilt oma telefoni ning panin taskusse. Kuulsin alt tirisemist ning teadsin et mu pannkoogid olid valmis saanud. Lonkisin alla, haarasin oma pannkoogid ning panin peale siirupit.

***

"Enn, tule siia!" Enn jooksis rõõmsalt minu juurde. Panin talle rihma kaela ning läksin taga välja. Keerasin ukse lukku ja hakkasin paegi poole jalutama. Ei no ma ikka suutsin paar korda ära ka eksida ja ma ei tea mis pärapõrgusse jalutada. Aga lõppude lõpuks leidsin ma selle siiski üles ja nägin taaskod eemalt Liamit kiigu peale kiikumas. Mind nähes naeratas ta mulle ning lehvitas. Enn läks jälle äksi täis ja hakkas hullult tirima, kuid seekord ei saanud ma teda lahti lasta sest siin pargis oli veel inimesi.

"Tere Delany" sõnas Liam tõsiselt ning siis tõmbas mind enda haardesse ja kallistas mind kõvasti.

"Tere Liam" sõnasin talle ka tõsiselt, pärast pikka kallistust. Sidusin jälle Ennu posti külge kinni ja istusime Liamiga koos kiikudele.

"Noh räägi mulle, ma tahan kõike otsast peale kuulda" sõnas Liam ärevalt, nagu väike laps, kes oleks kohe kommi saamas.

"No..kõige pealt tuli ta mulle järgi ning me sõitsime tundmatusse kohta, mis tegelikult oli pubi. Seal olid päris head toidud ja noh see bänd oli ka hea. No ja siis arva ära kuhu kurat ta mu järgmisena viis..Loomaaeda ja palun, tal oli veel võti ka, kus kurata ta selle sai? Aga ega ma ei kurda, nunnud loomad olid ja sai nalja, kõik oli tore. Aga siis väsisin ma nii ära, et ma oleks püstijalu ka magama jäänud ning Niall sõidutas mind koju Ning loo LÕPP" sõnasin Liamile. Liam üritas minuga järge pidada ja see õnnestus tal päris hästi.

"Ja lõpus..?" küsis Liam muhedalt.

"Ahh jaa, tegime musi, oled rahul?" küsisin naerdes.

"Olen rahul sellega, et Niall valis endale normaalse, sõbraliku, naljaka tüdruku, kes on täpselt tema maitse" Tundsin kuidas mu põsed vaikselt roosaks tõmbasid.

"Aitäh sulle"

"Kas tuled esmaspäeval tagasi koolis?" küsisin Liamlilt ning ta muutus kohe tõsisemaks. Oehh ma sittusin jälle ta tuju ära.

"No ma üritan jah, asjaolud on paremaks läinud, nägin õdesid ka eile" lõppu lisas ta väikse naeratuse.

"Seda on tore kuulda"

"Ega ma ka ei kannata seal kodus, selle draama keskel enam olla, ma juba janunen selle kooli järele"

"Hahaha, eks paljud igatsevad sind ja tahavad sind tagasi kooli"

"Hahha, keegi igatseb mind või?"küsis Liam imestunult

"JAh, kõik igatsevad su nalju ja sinu naeru ja tead küll, sind"

"Tore kuulda" ütles ta naeratades.

"Aga kuule, ma pean minema hakkama, sest see koer siin külmub muiduära, kas tuled ka või?"

"Kuhu, sinu juude või niisama kaasa?"

"Ohh jaa, sa võid minu juurde küll tulla, mul vaba maja"

"No lähme siis" Ja me kõndisime minu juurde, tehes nalju ja niisama rääkides.