Miski pole enam sama

48.peatükk

Nii pea kui me Liamiga uksest sisse astusime, tervitas meid soe hubane kodu ôhk. Tagasiteel oli hakkanud tuiskama ning me lōdisesime sajaga. Viskasime külmad ja lumised riided maha ning jooksime suurde tuppa. Istusime diivanile ning mässisime ennast tekkide sisse. Istusime mõnda aega vaikuses.

"Teeme nii, mina teen kaminasse tule ning sina teed meile mingit sooja jooki?" Pakkus Liam.

"Teeme nii!" Ajasin ennast diivanilt püsti ning liikusin, tekk ümber keha tõmmatud, köögi poole. Kuulsin kuidas Liam hakkas puid kaminasse laduma ning paberit rebima.

"Liam, kas sa tahad teed või kakaod?!"

"Otsusta ise!"

"Mul vahet pole, kumba sina tahad?!"

"Mul ka vahet pole!"

"Liaaaaa,...sa ei aita ikka üldse!"

"Kuidas ma sind aitama peaksin?!"

"Otsusta ära kas tee või kakao!"

"Fain, tee siis!"

"Aitäh sulle!" Panin teevee käima ning otsisin kapist kaks tassi.

"Delanyyy, kus tikud on?!"

"Kuskil kamina ääre peal!"

"Aaaa on jaa, ma ei näinud, tänud!"

"Liam, kas sa tahad musta või rohelist teed?"

"Must tee sobib!" Panin tassidess teepakikesed ning kallasin vee peale. Otsisin kapist kandkiku ning panin tassid sinna peale, juurde panin kausi täie küpsiseid ning suhkru ja lusikad. Tõmbasin teki uuesti endale ümber ning haarasin kandkiku kätte ja jalutasin kamina juurde.

"Palun siin on sinu tee"

"Aitäh." Sõime küpsiseid ning jõime teed, totaaalses vaikuses. Kuulasime kaminas puude põlemist ning vahtisime tuld. Korraga kuulsin oma telefoni värinat. Jooksin esikusse ning otsisin oma telefoni. Nägin, et Niallilt oli kaks sõnumit.

"Ega sa ei maga enam?xx"

"Kas me võiksime teha midagi, ma suren igavusse?"

Saatsin talle kohe sõnumi tagasi.

"Sa võid minu poole tulle, Liam on ka siin, mul vaba maja :)"

Ei möödunud minutitki, kui Niall mulle vastas.

"Liam on sinu juures ja ma saan alles praegu teada?? Muidugi ma tulen :)"

Kõndsin tagasi kamina juurde, mille ees Liam vaikselt istus.

"Ega sa selle vastu pole kui Niall siia tuleb?"

"Niall tuleb siia, oi ma juba nii ootasin seda hetke, et seda venda näha saaks" sõnas Liam rõõmsalt. Õige pea oli kuulda uksel koputust. Avasin ukse ja vastu vaatas, suurte silmadga, lõdisev Niall.

"Kas sa oled hulluks läinud, miks sa endale mingit jopet peale ei pannud?!"

"Ei tere sullegi" sõnas Niall vastu ning tegi mulle õrna musi. Siis viskas ta jalanõud nurka ja jooskis karjudes Liamile kaela. Ütleme nii, et nad kallistasid oma viis minutit. Samal ajal jõudsin ma juba Niallile ka tee valmis teha. Ülejäänud päeva istusime me kamina ees ning rääkisime juttu. Hiljem mängisime mingit lauamängu ja õhtul vaatasime filmi.