Miski pole enam sama

Kaheksas peatükk

Ärkasin selle peale kui ema tuli mulle hüüdma, et ma õppima hakkaksin. Ma ringutasin veel mõnusalt voodis ja ajasin siis ennast püsti. Vaatasin öökapi peal olevat kella ja ossa perse, kell oli juba 10..damn. Ajasin, siis ennast voodist püsti ning hakkasin oma õppimisega tegelema. Nii, hea et meil mingi megalt õppida polnud kuna ma olin nii väsinud. Kui mul õpitud sai, läksin ma alla sööma. Alles nüüd oli mul kõht tühi. All oli täielik vaikus, ainult ema istus vaikselt tugitoolis ja luges raamatut. Ilmselgelt isa läks magama, kuna ta läheb vist homme tööle ja Niamh ta on lihtsalt niisama oma toas, kuulab muusikat ja kriseldab midagi oma päevikusse.

"Delany!" kuulsin oma ema vaikselt hüüdmas. Kõndisin tema juurde.

"Jah?"

"Vaata, et sa varsti magama lähed eks, homme pikk päev ja vaja vara ärgata."

"Ja ema, ma tean, ega ma enam mingi nelja aastane sul pole, eks ole."

"Jajah, head ööd sulle, mu kallike"

"Head ööd sullegi"

Läksin kööki ning otsisin endale midagi näksida.Tegin endale võileiba nind läksin tagasi üles. Ja siis tuli mul korraga meelde, et ma pidin ju Alysonile helistama. Oi kurat, ta lööb mu maha kui ma talle täna ei helista ning ei räägi kuidas mul läks ja kuidas siin on ja nii edasi ja edasi. Lõpetasin võileiva söömise ning logisin skype sisse. Uhh jess, ta oli sees. Okei Delany, ole valmis, siit tuleb nüüd suur sõda. Ja siis ma helistasin talle ning ma ei jõudnud ühtegi sõna öelda, kui tema juba rääkima kukkus.

„Ma arvasin, et sa ei helistagi mulle, mis sa tegid nii kaua, kui sa ütled nüüd mulle, et sa õppisid, siis ära üritagi mind sellega haneks tõmmata, igastahes kuidas kool oli, kuidas seal lapsed on, kellegagi sõbraks ka said, mõni nunnu poiss ka oli või?!" ta vuristas selle kõik nii kiiresti välja, et raske oli temaga sammu pidada.

„Võta nüüd hoogu maha ja võta natsa vaiksemalt mu isa magab"

„Ära tule mulle praegu ütlema et võta hoogu maha kuna ma olen liiga elevil!"

„Olgu olgu"

„Nii lao kõik lagedale „

„Esiteks mul on väga kahju, et ma sulle nii hilja helistasin, aga ma magasin, päriselt ja siis ma õppisin. Igastahes kool oli suht normaalne ja seal tunduvad olevat suht toredad õpilased, kõik suhtusid minusse üpris normaalselt, keegi ei solvanud ega nii, teiseks, hetkel ei teinud ma veel ühtegi tutvust..emm...okei..tegelikult üks poiss oli..aga.."

„Poiss?? Ulalllaall Del!!"

„See ei ole see mida sina arvad eks ole"

„No räägi mulle, mis see siis on?"

„No ta on mu pinginaaber ja nii ning kuna ma ei osanud kehalisse minna, siis ta aitas mind, see on kõik"

„Okei, kuidas ta välja näeb?"

„No tal on sinised silmad ja blondikad - pruunikad juuksed, ühesõnaga ta on päris nunnu" Kas ma just ütlesin seda? Ossa vana!

„Oopaa, et kohe nunnu, ta vist meeldib sulle jah?" mõnitas Alyson, salakaval irve näol.

„Ahh, pea lõuad, ei meeldi"

„Jaja jaja räägi nüüd, et sulle ei meeldi, ma ju näen küll kuidas sul silmad särama löövad, kui sa temast räägid"

„Mida iganes Alyson,ma ei viitsi sinuga vaielda"

„DEL, mine magama, kell on palju ja homme vaja vara ärgata!" , kuulsin kuidas ema alt hüüdis.

„Sorry Alyson ma pean minema, mu ema käsib mul magama minna, ma luban et ma homme helistan sulle kui aega on, eks ole või siis helista sina mulle,nõus?"

„Ja nõus, ma pean ka magama minema, tsauka siis homme räägime"

„Tsauka, head ööd sulle, musi musi, love ya"

"Head ööd sullegi, musi, musi, love ya to" Ja sellega meie kõne lõppes. Nii tore oli jälle Alysoniga rääkida, ainuke inimene kellele saab kõigest rääkida ja ainuke inimene, kes sind hukka ei mõista ongi Alyson. See on hea, kui sul on nii lähedane sõber. Ahh mis ma ajan, nagu õde juba. Ma tundsin kuidas väsimus hakkas minust võimsust võtma. Logisin skypest välja ning lülitasin arvuti kinni. Panin tuduriided selga ja pesin hambad ära. Pakkisin veel oma kooliasjad ära ning roninsin soojade tekkide alla. Äratuse panin ma kella 6, kuna ma pean veel koeraga hommikul jalutama minema ja veel sada asja vaja teha. Ja kuna buss läheb 7.15 siis läheb kiireks. Nii pea kui ma pea padjale sain, vajusin ma magama.

Siin on siis kahekas peatükk, ikka tuli kuidagi lühike ja natuke igav. Aga ilusat esimes adventi teile, tagant järgi :)