Külm vesi voolas mööda mu keha alla. Juuksed läksid aina rohkem märjemaks ning muutusid raskeks. Olin oma 20 minutit pesus. Tulin välja ning koheselt jooksid mul külmavärinad üle keha, haarasin maast ruttu rätiku ning keerasin selle endale ümber. Kreemitasin enda näo ning väljusid vannitoast. Nägin oma toas voodi peal musta kogu istumas ning pistsin täiest jõust kiljuma. Must kogu voodi peale hakkas koheselt naerma, no ja siis oli kohe aru saada kes see oli.
„Kuidas kurat sa minu tuppa said?!“
„Kuule ei tea, kuult lendasin vist, ega ma ise ka ei mäleta, vähemalt oli pehme maandumine“ vastas Niall ning hakkas veel rohkem naerma. Üritasin ta peale vihane olla ja tõsist nägu teha, aga see ei tulnud mul välja ning ma puhkesin ka naerma. Siis meenus mulle, et ma seisan ikka veel, rätik mu keha katmas, Nialli ees. Põsed hakkasid õhetama, õnneks oli toas nii pime, nii et seda polnud näha.
„Emm...ma...nagu olen siiamaani veel rätikus, et äkki sa tahaksid korraks välja minna, et ma saaks riidesse panna või kasvõi vannituppa“
„Ja jah, pole probleemi, isegi kui väga ma tahaks sind paljalt näha, siiski sinu soovil ma lahkun“
„Oi milline meelitaja nüüd Niallist sai“. Ta lahkus vannituppa, naerdes ja ma hakkasin mööda tuba riideid otsima. Mitte ükski asi ei sobinud. Ma loopisin asju ühte nurka ja teise nurka. Lõpuks leidsin ma ühe seeliku ning sinna juurde panin ma pika varrukatega musta pluuse.
„Kas ma võin juba välja tulla?!“
„Ei mitte veel!“
„Ma saan aru et siin lõhnab hästi ja kõike, aga siin on kuradi palav“
„Oota 2 minutit veel“. Tegin ruttu mingi suvalise soengu ja just siis marssis Niall vannitoast välja.
„Woow, siit käis mingi tornaado üle või?“ küsin ta vaikselt naerdes
„No võib ka nii öelda“
„EI no edu koristamisel“. Ta viskas ennast mu voodisse pikali ning jälgis mind terve aega, kuidas ma oma riided kokku korjasin, kokku voltsin ja kappi panin. Pärast nii 15 minutilist koristamist, viskasin ma tema kõrvale pikali. Me olime täielikkuses vaikuses ja vaatasime lakke.
„Kas keegi on sulle kunagi öelnud, et sul on väga ilusad rohelised silmad?“
„Niall, sa ei näe mu silmi pimedas, väike taunik“
„Sind näen ma koguaeg, igalpool“
„Vat kus nüüd meelitab“
„Ja kas keegi on sulle kunagi öelnud, kui armas näeb see välja kui sulle tekib ainult ühele poole põske põselohk?“
„Oot, mul tekib põselohk või?“ küsisin ma imestunult.
„Delaany, ära riku ilusat hetke“ vingus Niall.
„Vabandust, teie kõrgeausus Niall, võite jätkata“
„Näe, sulle meeldivad mu kommentaarid, ma teadsin seda“ Ma tundsin kuidas mu põsed aina rohkem kuumemaks läksid ning rohkem roosakamaks.
„Kas keegi on sulle öelnud, et sul on armsad, väiksed käed?“ ning ta võttis minu käe, oma suurde kätte. Väiksed värinad läbisid korraks mu keha ning mu süda hakkas kiiremini lööma. Ta keeras ennast minu poole, asetas oma teise käe minu põse peale. Hetke vaatasime me lihtsalt tõtt ja siis tundsin Nialli, pehmeid huuli oma huultel. Alguses ma ei reageerinud, aga siis suudlesin vastu. Kas ma olen nüüd väga alaarenenud, kui ma ütlen et, see oli mu esimene suudlus kogu elus ja ma olen 16? Igastahes tagasi suudluse juurde. Ta huuled olid pehmed ja natuke jahedad. Sajad tunded läbisid mu keha, väiksed värinad tungisid minusse ning mul oli selline tunne, et mu süda hüppab kohe rinnust välja ning ma suren siia samma.
„DELAANYYY, NIALLL SÖÖMA!!“ karjus mu isa alt. Niall tõmbus vaikselt eemale, tõusis püsti ning ronis voodist välja, siis ulatas ta mulle käe ning aitas mind püsti. Jäin täpselt tema ette seisma, nii et natuke veel ning me ninad oleksid kokku puutunud. Ta tegi veel õrna ja kiire suudluse mu suule ning me jalutasime alla. Kus ootasid meid minu vanemad ning Nialli ema ja vend. Niall tormas otsemaid oma vennale sülle. Ma olen kindel, et ma punatasin õrnalt, kuna Niamh tuli minu kõrvale ning nügis mind, nagu üritaks ta teada anda, et ta nägi meid. Suudluse kohta saab öelda vaid üht, AMAZING :::)))))
Tararara...i did it mom!! :) oh god, ärge judge-ige eks, see on esimene kord mu elus, kui ma sellist stseeni kirjutan...aaah mulle küll meeldis, nüüd võib rahus magama minna :)
musid teile, hääd ööd :*
KAMU SEDANG MEMBACA
Miski pole enam sama
Fiksi PenggemarLugu on 16 Delany'st, kes kolib Iirimaalt Inglismaale kuna ta isa sai parema töö. Delany elab koos ema ja isaga ning tal on vanem vend. Kooli jooksul saab ta sõbraks Nialliga, kes osutub hiljem ta naabriks. Neist saavad parimad sõbrad ning nad veed...