Miski pole enam sama

53.peatükk

Vabandus, et te nii kaua ootama pidite, aga mul oli väga kiire. Bändiproovid, sünnipäevad ja peaaegu et mööda Eestit ringi tuuritamine, nii et ma ei saanud kuskil väga netti ning polnud aega kirjutada. Selle eest saate täna uue osa. Aitäh kõikidele kes ikka seda suvel lugeda viitsivad ning kommenteerida ja vote nuppu vajutada. Suured tänud. ;)

Lennujaamas.

"Ma ei taha minna Del. Siin olemine tundus ainult nagu kaks päeva, kuigi tegelikult oli nädal aega."

"Ma tean et sa ei taha, aga sa pead, ülehomme hakkab kool."

"Põrgu see kool, parim sõbranna on tähtsam"

"Ahh mis sa nüüd, me teeme skype-ma luban sulle"

"Ma tean küll sinu neid skype tegemisi, sa tilu-lilutad oma Niallikesega ringi koguaeg" Niall saatis Alysonile kurja pilgu ja mühatas. "Ega mul selle üle midagi pole, mul on hea meel et Delanyl keegi lõpuks on" naeris Alyson ning müksas mind õlaga. Niall naeris ning ma tundsin kuidas mu põsed õhetama hakkasid. Oh ei, mitte jälle.

"Teate et mina olen ka siin eks?" küsis Liam. Kõik vaatasid korra tema poole ning naersid. Alyson viskas oma käed Liamile kaela ning nad kallistasid. Selle lühikese ajaga said nad juba nagu parimateks sõpradeks. Aga see oli ainult hea asi, oligi aeg Alysonil oma imedemaalt välja tulla ning maailma uurida.

"Aitäh teile, mul oli väga tore. Suvel kohtume veel eks? Ja te peate mulla ka millalgi külla tulema. Veame kihla, Liam pole kunagi Iirimaal käinud" sõnas Alyson ning saatis kõikidele sooja naeratuse.

"Tuleme, tuleme ning küll me kohtume, Mine nüüd oma lennuki peale, muidu magad jälle oma lennu maha" sõnasin talle vastu. Haarasime kõik Alysoni suurde embusesse ning tegime grupikalli. Siis teatati viimast korda, et reisijad peavad pardale minema. Alyson haaras oma koti ning saatis meile viimase pilgu. Tema silmanurgast tulid pisarad ning ta keeras ümber ja kõndis lennuki poole.

"Ma pole vist kunagi nii kurba hüvastijättu näinud, kui see oli" sõnas Niall. Lõin talle vaikselt vastu pead.

"Oi, mille eest see oli?"

"Et sa oma klapi kinni paneksid"

******

"Ema!Isa! Ma olen kodus!"

"Köögis!" karjusid nad vastu. Võtsin jope seljast ära ning jalutasin kööki.

"Mm kui head lõhnad" sõnasin kööki sisenedes. Ema naeratas mulle ning näitas mulle käega, et ma sööma hakkaksin. Isa juba sõi ning Niamhit polnud kuskil näha. Just siis kui ma küsima tahtsin hakata, kus Liam on, kuulsin ma valjusid samme trepist alla tulemas, rohkem nagu hüppamas. Ta sisenes kööki ning ta silmad lõid särama, kui ta uhket toitu laual nägi.

"Nooh kus su poisike on, jätsid ta lennujaama maha või?" küsis ta mõnitades.

"Ahh ole vait, ma ei pea temaga 24/7 koos olema. Ta läks koju" Niamh tegi nägusid.

"Aga te oletegi kogu aeg 24/7 koos"

"Ei ole, mine kanni"

"Ava auk" ütles ta naljatades,

"NIAMH!!" karjusid ema ja isa korraga ning vaatasid tema poole vihaselt.

"Mida?!!" küsis ta vastu.

"Sellised asju ei öelda, eriti veel mitte laua taga." sõnas isa pahaselt.

"Vabandust" ütles Niamh ning istus laua äärde maha. Aga ta silmad lõid kohe uuesti särama, kui ta toitu uuesti nägi.

"Head isu" sõnas ema ning me hakkasime kõik sööma. Vaikuses. Keegi ei rääkinud midagi. Selle eest toit oli lausa imeline. Mu ema võiks siin ka uuesti restorani avada, see upuks klientidest.

****

Lamasin oma voodis ning vahtisin lage. Kell oli 8 õhtul ning mitte midagi polnud teha. Igav oli. Korraga helises mu telefon ning ma pidin ennast püsti ajama et see öökapilt kätte saada. Helistajaks oli Ni.

"Jaa" sõnasin.

"Tsau dude, kuule mul on su abi vaja"

"Noo mis on?"

"Sa pead siia tulema"

"Miks?"

"Sest ma pean jälle oma väikst sugulast hoidma, seda Elizabethi, tead küll, see kellega sa oled varem kohtunud"

"Hahha, ja miks sul minu abi vaja on?"

"Sest sa saad lastega hästi läbi"

"Sina samuti"

"Palun DEl, ole mees. Mul on nii igav üksinda, sa pead tulema"

"NIALLLL!!" karjus keegi teisel pool toru.

"Oota, ma räägin telefoniga!"

"Kellega?"

"Delanyga"

"Ohh, kas see on see ilus pikk tüdruk, kelle silmad oli liiga rohelised ja vähe pruunid" Selle peale hakkasin ma naerma.

"Ja just tema" vastas Niall.

"Kas ta tuleb siia, ütle et tuleb. Ma tahan taga mängida, ta peab siia tulema."

"Näe Del, sa kohe pead siia tulema..kohe" sõnas Niall.

"Ahh ma tulen siis, oota 5 minutit"

"Muah, musi oled, tsauka"

"Tsauka"

*****

Seisin Nialli ukse taga ning lasin kella. Toast oli kuulda kiljumist ning trampimist.

"Mina lähen El"

"Ei minaaa"

"Ei ta on minu tüdruk"

'"Aga minu sõber"

"Ei ole"

"On küll, sina mina teed tegema"

"Kui sa veel kaua siin plõksid noor neiu, siis sa lähed kohe magama..kas..." Niall ei jõudnud oma lauset lõpetada kui uks juba avati ning Elizabeth mulle sülle kargas. Ma olin naernud nende vestluse üle ning nüüd naersin ma selle üle, kuidas Niall mängis solvunut, pani käed risti rinnale ning mossitas.

"Tere Delany" sõnas Elizabeth.

"Tere Elizabeth"

"Kutsu mind El-liks või Beth-iks"

"No sa kutsu mind siis Del-liks"

"Elizabeth,lase ta nüüd lahti." Ta ronis mu sülest maha ning lasi mind täielikult tuppa. Panin ukse kinni ning võtsin jope seljast.

"Tere sullegi, Del" sõnas Niall ning tegi mulle kiire musi.

"Tere Ni" sõnasin talle vastu, teda parodeeries. Korraga haaras Elizabeth mul käest kinni ning tiris mind oma mänguasjade juurde. Mis te arvate, milline mu ülejänud õhtu välja nägi? Barbidega mängimine, pere mängimine, majas ringi jooksmine, Bethi pesemine ja magama panemine.

Istusime Nialliga diivanil, mina tema embuses ning ta keerutas mu juukseid. Telekast tuli mingisugune seriaal, millele me kumbki tähelepanu ei pööranud.

"Aitäh et sa tulid, näed isegi milline ta on"

"Võta heaks, oleks tahtnud näha kuidas sa temaga üksinda oleksid barbidega mänginud" ning naersin Nialli üle, kujutades teda ette, maas istumas ning Barbidel riideid vahetamas ning nendega mängimas. Ta oleks vist liiga palju alasti naisi näinud.

"Ahh ole vait, ära mõnita" ütles ta nnaerdes.

"Jah sa oleksid vist liiga palju paljaid naisi näinud, mis?"

"Delanyy!" karjus ta ning hakkas mind kõditama.