Miks mitte keegi ei räägi tõde

14. osa

Ajan ennast voodist püsti. "Sorry pean kooli minema," ütlen ma talle. Paremat valet mul polnud. See kõik liigub jälle liiga kiiresti. Ma pean kõik läbi mõtlema. Mariete rahu hinga sisse  ja välja. "Ma viin su ära," ütleb Dobias. 

Istusime autose. Sõidame minu juurde.

Kodu kallis kodu. Dobias ootab mind veel ukse juures. "Kas kõik on ikka korsa? Tavaliselt sa ei jookse nii kiirest ära sa venitad veel, et minu juurde jääda," ütleb Dobias. "Sul on õigus kõik pole koras. Palun mine ära ma tahan rahu ja vaikust," ütlen ma talle. Ta läheb ära. Ma jooksen oma tuppab kui ukse olen sulgenut puhken nutma. Must on pehmo saamas. Pühin pisarad ära ja panen trenni riided selga.

Trenn mida ma armastan. Kas saab veel paremaks minna? "Mariete? " hüiab äkki keegi. "Mina?" hüian vastu. Minu juurde tuleb dressipükstest, musta t-särgiga poiss. Tal on juuksed sasitud. "Mida tahare?" nähvan kohe. "Vabntust kui segasin, aga kas te saaksite mind aitada?" kpsib ta. "Oleneb millega?" vastan ma. Võtan poksikindad ära. "Ma tahaks ka poksida aga..." ütleb ta. Teeb väikse pausi. "Aga ma ei suuda," ütleb ta. Hakkan valjult nerma. Ta tahab poksida aga ei suuda. Kas see pole siis naljaks? "Mida mina sinna teha saan?" küsin ja hakkan uuesti naerma. "Treeni mind," ütleb ta. Tõmban õhu kurku ja hakkan nagu segane köhima. "Tra mida ma teen anna oma treenitud keha sulle?" küsin ma kurjalt. "Kuidas sina alustasid?" küsib ta. "Ma alustasin toitumisest. Hakksin jõusaalis käima. Otsisn poksi klubi. Hakksin tegelma," ütlen ma talle. "Plun hakka mu treeberik?" anub ta mind. "Olgu," vastan ma. "Nimi?" küsin ma. "Gabriell," vastab ta. "Kui vana"? "19. Aga sina?" "18" Okei ma sain endale õpilase.

Jõuan koju. Lähen eda tuppa. Lähen kohe pesema. Kui pestud vaatan telefoni.

Dobias: Ma vain sind

Dobias: Ma ei saa aru mis minuga toimub

Dobias: Ma näen igal pool sind

Mina: Mida iganes

Dobias: Ma näen sind

Mina: Kui loll olla saab?

Dobias: Millal sa endake uue särgi osid? See meeldib mulle toob su kõhulihase esile. Ärme unsta neid retuuse. Ilus oled ikka tagant poolt.

Mina: Maga kaineks.

Dobias: Musi vaata selja taha.

Keeran enast ümber. Dobias! Kurat ma unusatsin akna lahti. "Ma ütlesin, et näen sind igla pool ja tunne su lõhna," naerab ta. Istun ta kõrvale. Ta võtab kohe mu pihast kinni nii, et jään ta embusess. Ta hakkab mu kaela suudlema. "Dobias lõpeta palun," ütlen talle. "Vanasti meeldis see sulle," ütleb ta ja jõtkab. Ära viruta talle. Ära viruta talle. Ta lõpetab varsti. Ja siis ta muigab. Tra ta tegi mulle maasika. Viruta talle. "Nalja teed?" karjun ma peegli ees. "Ilus," ütleb ta ja muigab. "Sa sured," ütlen talle ja lähen talle kallale. Ta tõrjub selle ja suudleb mind. Ma ei suudle teda vastu. "Tige Mariete," naerab ta. "Ma pidin täna vennag kokku saama," ütlen talle. "Ma pidin Arturiga enda juures täna pidu panema. Tuled ka?" küsib ta. "Ei!" ütlen talle kurjalt. Võtan koti panen sinna oma akupanga, laadija juhtme ja laadja otsa, rahakotti, särgi, pusa ja retuusid. Nüüd ma vaatan Dobiase tehtud maaiskat. Tõmban juuksed ette. Õneks varjab ära. Lisan veel rutt kotti kammi. "Viid ära?" küsin ma. "Isa juurde?" kpsib ta. "Hahaha ei kohvikuse," vastan talle.

Jõuna kohvikuse. Näen juba Arturit. Lähen istun tema juurde. "Tsau!" ütleb ta rõõmsalt. "Tsau!" ütlen vastu. "Peole tuled?" küsib ta. "Ei," vastan ruttu. Ta vaatab mind veitralt. "Miks siis?" küsib ta segatuses. "Ma ei taha. Ma ei tunne enast seal mukavalt," vastan talle. "Ei küsinud. Tuled ja kõikk," ütleb ta. "Sa ei saa mind sundida," ütlen talle. "Mariet ole nüüd. Su poiss on seal kõik on korras," ütleb ta rahulikult. Tõuse püsti. "Meil pole enam millekist räägida," lausun ja lahkun. Võtan takso ja lähen koju.

Jõutsin just koju. Lähen oma tuppa ja vaatan telfoni. Dobias on saatnud 4 sõnumit.

Dobias: Tsau! Tule peole

Dobias: Pidu hakkab 20.30 minu juures.

Dobias: Musi ma tulenn sulle järgi ole 20.00 valmis.

Dobias: Kus oled?

Mina: Tsau! Ma ei tule. Ema juures.

Dobias: Tulen sinna.

Ohkan. Tean, et kui ta midagi lubab teeb ka seda. Kuulen ukse kella. Lähen võttan ta vastu. "Tsau!" ütleb ta ja tuleb sisse. "Tsau!" vastan talle. "Võta asida minu juutde kaasa. Ma tean, et pärast sa ei tule," ütleb ta ja läheb lüese. Ja ma lähen talle järgi nagu mingi kutsikas. Ta võtab kappi uksed lahti ja vaatab seda. "Pne must nabasärk ja mustad tekasapüksid ja jalga pane valged potased. Meik tee naturaalne ja juuksed jäta lahti," ütleb ta ja hakkab asju otsima. Ma hakkan ta kõrval laginal nerma. Ta vaatab mind kurialt. "Võiks aitada?" küsib ta. "Ei," vastan talle ja muigan. Ta leitis kappid mu kotti toppis sinna musta nabasärgi, mustad tekasad, valked potased, kammi, ripsmetuši, roosahuule pulga mis on väga naturaalne, mingi särgi ja retuusid. Vaatan ikat ta likkutus pinksalt. "Nii nüüd sai vist kõik kokku?" mõtleb ta valiult. "Ei," vatan talle. "Kas sa peale ei tead ka sõnu?" küsib ta selle peale. "Ei," vastan talle. Ta vaid naertab. "Kas tuled nii?" osutab ta mu riietele. Noogutan selle peale. Ta vltab mu kotti ja me läheme alla. Panem jalaga ketsid ja selga tagid. Situme Dobiase BMWsse. Ja siis võis sõit alta.

Kui team juurde jluama on kell 18.00. Artur oli juba siin. "Tsau! Nagu näen käsid kellegil jõrgi," naerab Artur. "Tsau! No teisit ei saa kui parmi osa koju jääb," naerab ta vastu ja võtab tagand mu kotti. Lähme siis edasi tupõa. Dobasi viib mu riided tema tuppa. "Ma panen alko küllma ja otsin topsid välja. Hooliste sina muusika eest!" hüjab Artur Dobiasele. Posatan diivanile maha ja hakkan telekas kanaleid klõpsima. Ehmatan äkkk selle peale et Dobias paneb käed minu peale. Vaatan üle ja ta naeratab ja siis ta suudleb mind." Hei! Mina ka siin, "naerab Artur." Kes siia ültse tulevad?" küsin ma." Loore ja Abby ei tule," teatab Artur." Kahju," ütlen vastu. Vaatame nii sama telekat. Ja siis tuleks ennast korda hakkata tegema.

Käinu pesemas ära ja föönitan juukseid siis teen meikja ja kammin juuksed. Vahetab riided ja olengi valmis.
_______________________________________
Hey! Ma ole tagsi ja on see mega kaua hiljaks jäänud osa. Mul polnud idei mis võiks edasi juhtuda aga noh nagu näeb sai see valmis. Appi ja teid on juba 116 lukeiat. Kuidas te viitside ültse seda lugeda? Aga pane vote ja jäta comment kuidas meeldis.