25.osa

50 7 4
                                    

Söögiks tegime keedukartuleid, verivorsti, hapukapsast, piparkooke. Jookik oli siis vein ja glögi.

Mina ja Dobias mitme ära kaunistama minu toa. Artur ja Heliise pidid Arturi toa. Roobert ja Loore pildid Rooberti toa. Isa ja Heleri pidid enda ta ja Saimoni toa. Köögi pidid veel Roobert ja Loore. Elutoa pitime mina ja Dobias. Korter jäi Arturile ja Heliisele.

Pele kaunistamist tehti toit. Minu ja Dobiase ülesandeks oli kartulid ja nende tegemine. Roobert ja Loore pidid verivorstid tegema. Artur ja Heliise pidid hapukapsa tegema.
Piparkoogid tegid isa, Heleri ja Saimon. Kõik said oma ülesandega ilusasti hakkama.

Kui toit oli valmis istusime me ilusti lauda. Isa lõi õrnalt noa vastu pokaali, et kõne teha. "Kallis pere! Tahan võta toosti meie siin viibimise puhul. Kui tihti me näeme, et me istume külg külje kõrval? Mitte just iga päev. Mariete pole ma kuid näinud. Roobert ta pole oma nägu siia näidanud pele suve algust. Artur ta on siin üldse haruldane nähtus. Aga nad kõik on toonud meie pessa uusi. Dobias, Heleri, Loore, Mõmmi, Desy, Goldenella. Kaks imearmast sündimatta last. No kes oleks arvanud, et minust saab juba vanaisa, kui mu noorim laps alles täiskasvanuks sai. Kõik liigub nii kiiresti, " võtab ta toosti. Kõik selle pele rüüpame oma joogist ja hakkame sööma.

"Noh kes sünnib siis kas poiss või tüdruk?" küsin ma Loorelt. "Tütar. Nimeks mõtlesime panna Skay," ütleb ta. "Mis koolist saab?" küsin ma veel. "No tähtaeg on 23 aprill. Sinna on aeg küll siis välja mõtleb,"ütleb ta. "Aga millal sina ja Dobias lapse saate?" küsib ta. "Siis kui ma olen kooli lõpetanud," vastan kiirelt. "Miks see teema sulle nii vastukarva käib?" küsib ta. Ta oli ikkagi mu parim sõbranna. "Kuna ma kardan," ütlen ma ausalt. "Mida?" küsib ta imestunult. "Ma kardan, et ma ei saa lapsi või, et äkki juhtub taga midagi," seletan ma rutakalt. "Tiub ära muretse," rahustab ta mu maha. Ohkan kerkentusest. Dobias pänaeb käe mu jalale ja hakkab siis seda silitama. Ta vaatas mind enda ilus naeratusega. Kunagi ma armusin ta naeratusse.

Mina ja Dobiase kohtumis lugu.

Artur oli Dobiase enda juurde kutsunud. Olime siis ema juures. Mina olin siis äkki 15 aastane. Artur ja Dobias olid siis 17 aastased.

Artur ja Dobias läksid Arturi tuppa
playstation 4 mängima. Kui ma kuulsin, et Arturi toa uks sulgus jooksin ma kikivarvul Arturi ukse taha. Jutt käis ju ikkagi kooli popist poisist. Kuidas ma tahtsin juba Loorele ja Abbyle rääkida, et üks kooli popimaid poisse käis meil külas.

Kui Dobias hakkas wc-sse minema tegi ta ukse lahti ja ma maandusin sõna otsese mõttes talle sülle. Ta püüdis mu kinni mis paned mu punastama. "Ega sa haiget ei saanud?" küsi Dobias. "Mida sa mu ukse taga tegid?" küsi kohe Artur. "Ma tahtsin ka mängima tulla aga ma ei julgenud küsida," puteratsin ma midagi kokku. Artur ja Dobias lubasid nendega mul ühineda.

Ta hakkas tihti aega meil veetma, mis pani mind taas armuma. Ma mõtlesin, et tal pole mu vastu tundeid kuniks ta mul enda tüdruksõbraks palus. See ei lähe mul kunagi meelest.

Tagasi reaalsusesse

"Kas kõik on korras?" küsib Dobias murelikult. "Jah on. Miks ei peaks olema?" küsin vastu. "Sa olid kuskil ära," üritas ta midagi kokku puterdata. "Ma tuletasin meie esimest kohtumist meelde," ütlesin talle ja naeratasin. "Millal sa said aru, et sul on mu vastu tunded?" küsin ma talt. "Ausalt öeldes on mul olnud tunded su vastu juba ammu. Enne seda kui ma sind sain esimest korda puutudada. Mul tulid su vastu tunded siis kui mina käisin 10.klassis. See oli piin, et ma ei saa mind puutud ja silitada. Nüüd tuleb kõik tagantjärgi teha," räägib ta ja jätkab oma tegevust. Seda on tore kuulda.

" Kas te jääte ööseks? "küsib Heleri. Vaatan Dobiasele otsa. "Jääks küll, kui sobib," ütleb ta. "Ei pole muret ma viin pärast siis tele voodipesu," ütleb ta. "Võid meile ka tuua," ütleb Artur. "Meile ka," ütleb Roobert. "Oi kui tore, et kõik ööseks jääte," rõõmustab Heleri. "Kas mere ääres on külm elada?" küsib Heliise. "Ei ole jumalast tore. Vähemalt suvel oli. Talve pole veel ju üle elanud," ütlen ma. Räägime veel palju.

"Okei nüüd on filmi aeg. Me hakkame vaatame ''Üksinda kodus 1", " teatab Heleri. Liigume kõik teleri ette ja hakkame filmi vaatama.

Kui film läbi hakkame magama sättima. Heleri oli pannud meile vodi pesu voodi äärele. "Mina panen padjapüürid ja sina paned tekikotid" jagab Dobias käsklused. "Aga lina?" küsin ma. "Selle peame koos," ütleb ta ja hakkab juba tegelema. Hakkan siis ise ka oma saia tegema. Kui meil mõlemil valmis paneme lina peale ja vahetame riided.

Panen oma siidist öö kleid selga. "See paistab läbi," naljatab Dobias. "Ma tean," ütlen talle vastu. "Ma tahan sind nii näha," ütleb ta ja viskab ennast voodise pikali. "Kuule huligaan esiteks pole ma sinu oma, teiseks lähen nii ma ka siit toast välja ja kolmandaks viimane naerab paremini,"laon ma lagetale. Tekelt polnud mul ju siit tiats välja minna plaanis aga mulle meeldis teda piinata." Ära naljata,"ütleb ta. Astun ukse poole ja avan selle. Lähen uksest välja ja siis trepist alla. Kohe on ka Dobias mul kannul. Jõuan eeli eeli trepist alla kui ta juba mu kinni püüab. Ta katab enda käib mu suu ja võtab mu sülle ja viib üles tagasi. Ta asetab mu voodile ja istub mulle peale. "Et siis viimane nerab paremin," kortab ta mu sõnu. "Kui palju sa kaalud," vingun ma ta all. "Ära rappsi nii palju. Sul veab, et see on su vanemate kodu ja kõik on siin, sest muidu ma paneks sind sa ajad mu hulluks Matiete," ütleb ta ja hakkab mind suudlema. Ta üks vaba käsi rändas kohe mu öö kleidi alla. Ta liikus oma suudlustega kaelani siis rindatenid ja siis jälle kaelani ja siis suuni. Äkki ta lõpetas." Lähem ära magam, "ütleb ta muiates. Läksime ära tekki alla." Head ööd, kallis," ütlen talle. "Head ööd, musi" ütleb ta ja võtab ta mind enda kaisu.

2. Detsember, reede

Tõusin äratuskella peale üles. Vahetasin riided ja panin asjad kokku. Dobias võtsi meie kotti ja vii selle alla. Sõime ruttu ja siis viis ta mu kooli ise ta läks koju koos Mõmmiga.

*koolis*

Astusin uksest sisse ja suundusin kohe enda kappi juurde. Täpselt minu kõrval kapis on Liisu kapp ja ta oli juba seal. "Hey, musi!" hüüab ta mind nähes. "Hey, tibulinnu!" hüüan vastu. Kallistame üksteist. "Ilusat esimest adventi!" soovime üksteisele. "Lähe aulasse seal on täna mingi üritus seoses esimese advendi puhul," ütleb Liisu ja me hakkame aula poole kõndima. Seekord andsid etendused 9. klass järgmine kord anname meie ja siis 11. klass ja siis 12. klass.

"Nii mida meie klass siis esitab?" küsib klassijuhataja. "No teeks tartus kava," pakun välja. "Jah sobib. Kui kellelgi vastu meelt ei kõik hakkame sellega kohe tegelema," ütleb ta veel. "Nii jagame siis kõigile ülesandes," ütleb ta ja võtab paberi ja pliiatsi. "Matiete sina mõtled välja tantsu loo. Alisa sina hoolitsed kostüümide eest. Annik muusika eest. Sandra lava kujunduse eest. Kõik said tööd nüüd lähme edasi eest keelega," ütleb ta. Meie klassis käis alguses 6 õpilast nüüd käib 4 kuna 2 on rasedad.

*kodus*

Jõudsin koju tegin süüa käsin koeraga väljas õppsin. Tegelesin Mõmmiga ja hakkasin tegele oma ülesandega. Loo ma otsustasin kirjutada inglist.

Ingel kes teadis ainult musta maailma seda valkest ja puhast ta ei teadnud. Ta oli pras röövel. Ta oli ingli kehas aga sisemuselt saatan. Kuniks ta kohtas enda unimat meest.

Kirjutasin selle loo siis ka meie klassi gruppi.

*vestlus*

Mina: Lugu räägib inglist kes teadis ainult musta maailma seda valkest ja puhast ta ei teadnud. Ta oli pras röövel. Ta oli ingli kehas aga sisemuselt saatan. Kuniks ta kohtas enda unimat meest

Annika: See ei kõlba. Liiga aru saama ta rohkem räägi.

Alisa: Ingel võiks olla röstitud ja katkine must.

Sandra: Ingli pahandus osa võiks tantsida me kõik. Ingel võiks olla Mariete. Ingli osa võiks olla hästi tempokas laul. Lava võiks olla siis sünge.

Mina: Ma pakun Dobiasele kas ta tahaks olla ingli mees.

Alisa: hakkame siis pihta.

Kui Dobias koju jõudis küsisin talt kas ta tahaks olla ja ta nõustus. Tore oli seda kuulda.
_______________________________________
Hey! Proovin nüüd pikemaid osasi teha. Ei mingit vabandust miks pole uut osa kirjutanud. Lihtsalt elu on nii kiire ja vahel pole mõtteid. Loodan, et nautisite. Vote ja comments ja kõik ok.

Miks mitte keegi ei räägi tõdeTempat cerita menjadi hidup. Temukan sekarang