Mariete ja Dobias kohtuvad tänu Mariete vannale Artur. Poisil tekib tugev tunne Mariete vastu. Nad hakkavad käima ja neil juhtub nii mõnda koma teist. Kui Mriete saab 19 siis mis saab? Kas ta jääbib beebit ootama? Kas ta lõpetab kooli? Mis saab edas...
Peale instas käiku järgisin ma Dobiast. Mis sest ta ei teinud midagi erilist. Äkki aga Dobias võpatab. "Mis juhtus?" küsin kohe. "Mwid kutsuti homme modeliteks," ütleb ta imestunult. Naertan. "Täna kell 14.00 Kõhra pargis," ütleb ta veel. "Aga mida?" hakkn küsima kui ta juba segab vahele. "Kui paare," ütleb ta. Noogutan. Võtan voodi kõrvalt oma riided ja panen need selga. "Viid mu koju?" küsin Dobiaselt. "Jah!" vastab ta.
Võtan potased jalst ära. Lähen käpents ülese. Kell on 11.30. Okei mul on 2h ja 30min, et ennast valmis saada. Lähen käin alguses pesus ära. Kui olen pesnud föönitan juuksed ära. Jätan juuksed lahti. Teen sinna ainult lokki sisse. Teen õrna meigi. Selga panen musta maika mille peale pane musta pusa. Jalga panen mustad teksad ja madalad mustad sokkid. Kell on juba 13.00.
Dobias: Hakkan juba järgi tulema.
Mina: Selge
Haarn kapilt veel telefoni ja siis lähen alla et mustad tennised jalga panna. Juba on Dobias kohal. Istun tema kõrvale. "Tsau! Näed imeline välja." ütleb ta. "Tsau! Ega sina hlevem pole," teen talle komplimenti vastu. Sõidame Kõhra parki.
Kui sihtpunkti jõuame ootavad juba meid üks ajakirjanik. "Tere! Mina olen Markaret Roos. Esindan" Äri " toimentust. Esitaks teille paar küsimust ja siis teeks teist kahest pilti," seletab ta. "Kuidas rakeerite sellee, et nüüd on see suur firma teie?" küsib ta. "Vabntust millest te räägite?" küsib Dobias vastu. "Teie isa suri liiklus avriss. Meie antmetle pärantas kogu om amaise vara teile," seltab naine. "Ma ei teatnutki, et mu isa on siit ilmast lahkunud," vatab Dobias. Olem tund aega rääginud.
Dobias tuli minu juurde. Ta on tugev aga mitte keegi poleks valmis sellest mileks tema pidi olema. Läksin vaatsin viimaseid uudised "Äri"lehe uudiseid.
Sokeeriv uudis Dobias Saar ei tednud, et ta isa on surnud
Ups! Ten obraz nie jest zgodny z naszymi wytycznymi. Aby kontynuować, spróbuj go usunąć lub użyć innego.
Kui tegime Dobias Saar(19) ja tema tüdruksõbra Mariete Culle-ga(18) ineterviutd sai Dobias tead, et tema isa Ageri Saar (45) on surnud. Poiss oli alguses sokis aga siis toibus ja vstast kerkelt küsimustele. Juttu sees selkus, et noortel on plaan abieluda ja lapsed saada. Hetkel asendavd lapsi neile Mõmmi ja Molly. Loodame, et noorel pere läheb hästi. Nende tekelistel saab silmapeal hoida youtubi kanlil DS&MC, instagrami: dobias19 ja mariete17.
Okei see tekst on mega segane. Dobias on nii õnetu. Ta üritab olla tugev aga ma tean ju, et ta ei tule sellga toime. Ta nutab ja magab. Ta ei söö. Ta ei joo. Ta ei tule oma toast välja. Koputan ta uksele. Vaikus. "Dobias, kas ma võin sisse tulla?" küsin läbi ukse. Vaikus. "Dobias, ma tulen sisse," ütlen talle hoiatuseks. Avan ukse. Näen Dobiast maas lebamas. Jooken temani. Ta hingab aga teatuseta. Helistan kiirabise.
Ta on kriitilises osakonnas. Ta üritas ennast tapletitega ära tappa. Mina, Dobiase õde Saara, Dobiase ema Riina, Liisu, Laim, Jürgen, Toomas kõik on haiglas. "Kas sa juua tahad?" kpsib Laim mulle vee putelit ulatates. Võtan selle vastu. "Toon alt süja kellel on soovi?" küsib Riina. "Mina!" hüiab Toomas. "Ma võtaks ka," ütleb Liisu. "Mina ka," ütleb Jürgen. "Laim ja Mariete?" küsib ta. "Jah palun," ütleb Laim. "Tänan pole isu!" täna ma. "Sa pole viimased kolm tunnid midagi söönud ja minu teda pole sa peale hommukt midagi söönud. Söö vähemalt natuke midagi," ütlab ta mulle. "Ma võin talle pool oma toitust pärats anda," ütleb Laim. Ignoreerin neid kõik ja lase selle juttul minna.
Kui olem ootanud neli tundi lupatakse kõigil pooleks tunniks meid Dobiase juurde. Kõige enne läheb Saara siis Riina siis Jürgen siis Liisu siis Toomas ja siis Laim ja siis jõuab järg minuni. Astun palati uksest siise. Ta lebab elutan voodil. Aparaadid teevad kogu töö tema eest. "Dobais, ma armastan sind," ütlen talle. Paitan ta pead. "Palun ava oma silmad," palun ma teda. Ja ta avab ki need. Ma olen nii õnelik, et ma kallistan teda. Ta kallistab mind vastu. "Appi sa tappad mu," ütleb ta sosinal. "Vabantust," ütlen ruttu ja eemaltun tast. Ta võtab mu käest kinni ja teeb selle peale musi. "Ma armastan sind ka," ütleb ta mulle kavalalt. "Sa olid üleval," olin ülatunud. "Jah! Arst oidis mind kõigega kursis mis ukse taga toimub," seltas ta mulle ja naertas samal ajal. "Kas see kõik oli nali. See et sa võtsid ravimite üle toosi?" küsin hämingus talt. "Ei," ütlen talle tõsiselt. "Ma ei lubanud teistel sulle midagi öelda," ütleb ta. "Sa oled tõbras," ütleb talle ja hakkan oma kät ära rebima kui ta tõmbas mind enda poole ja pani oma käed minu kaela taha. "Olen. Ma olen sinu väike kavala pea," ütleb ta ja suudleb mind. Veet hetked võiksitki nii kestma jääda kui äkki köhatas keegi. Mõelmad võpatasid. "Vabantust, aga külastus aeg on läbi," ütleb arst ja naertab. "Luab, et sa lähed koju ja jood, sööd ja magad. Helista mulle," ütleb Dobais veel hüvasti jätuks.
"Mariete!" karjub ema. "Ja?" vastan talle. "Isa helistas. Sa lähed nätalaks isa juurde," räägib ta koritori tulles. "Miks?" küsin vastu. "Kun mina ja Ragnar hakkem uue beebi jaoks remonti tegema,"ütleb ta rahulikult. "Kas isa ka teab?" küsin vaid. "Jah ta on pooletunni pärast siin" ütleb ta ja läheb köögi tagsi.
Panen kotti õppikud, riited, trenniriided, hükeeni tarved ja kõik. Haaran telfonini ja laadia. Isa oli juba maja ees.
Viskan kotti paksi ja lähen ise ette istuma. "Tsua!" ütleb ta. "Tere!" jään külmaks. "Mis mureks kullake?" küsib ta. "Heleri ei ka teab, et ma tulen?" küsin vaid. "Teab. Ta tegi juba vood ära. Tegi süja ka," ütleb ta. Ta teeb selist nägu naku poleks midagi olnud. Ta ole kuu aega huvi minu vastu tundnud. Ja nüüd peaks kõik okei olema. Jõuame kohale. Isa võtab Mõmmi paksist välja. Võtan ka oma koti sealt. Heleri on juba koos Saimoniga ukse peal. Lähen kohe oma tuoppa. Panne asjdad kappi.
"Kuulsin, et su poisssõber on haigks. Kuidas tal läheb?" küsin Heleri mu tuppa lihtsalt sisse marsites. "Enne koputakese. Hästi," vastan talle naplit. _______________________________________ Uus osa! Ja ei läinudki sada aastat et tuleks uus. Appa juba on 148 lukemist. See raamat on mu kõige populaarsem raamt. Ma olen mega õnnelik selle üle.
