Miks mitte keegi ei räägi tõde

19. Osa

Äkki kirjutab mulle Loore.

*vestlus*

Loore: Tsau! Mis teed? Kuidas läheb?

Mina: Tsau! Midagi vaatn kuidas Dobias ja Saimon mängivad. Hästi. Aga mis ise teed ja kuidas läheb?

Loore: Ei no midagi hetkel. Hästi. Mis sul on, et su keha ei salli sind?

Mina: Aa! Ei no mul siin väike hüpeliigse vikastus, kui last tahn ja rasetaks jään ei tohiks kõndida. Ega see pärst teda ei plaani ka hektle.

Loore: Kahju juba lootsin, et oled ka ema.

Mina: Tahaks enne kooli lõpeda.

Loore: Sada saab alti teha.

Mina: Kui nii arvad. Aga tsau siis!

Loore: Tsau! Kas jääme ikka suhtlema?

Mina: Ikka!

Dobias oleks isana idealne valik. "Millal meie omale lapse saame, kallis?" küsib ta mult äkki. "Hahah.. Vaatab seda asja alles," vastan talle naerdes. "Palun!" vingub ta. "Teem nii kui ma saan 20 siis hakkab planeerima," ütlen talle. "Sinu jaoks alati kallis. Aga kui sa jäed enne rasetaks kui sa oled 20?" küsib ta. "No siis tuleb enne," vastan talle. Ta annab vastu vaid muige. "Sinu õdesaab varsti lapse," ütleb ta Saimonile. "Dobias, ära valeta!" karjun ma köögist.

Saimonil on une aeg. "Kes Saimoni magam paneb?" küsin ma. "Mina. Ma olen magamis panemis ekspert," teatab ta ja juba nad lähevda Saimoni magmis tuppa.

Lähen poole tuni pärast vaatam, kas Dobias sai Saimoni magam. Vaate piltiks oli, et Dobias magas ja Saimon mängis mänguasjatega. Ajasin Dobiase üles ja tõsi Saimoni oma voodise." Ja mina arvasin, et sa oled super isa," ütlen talle kui ta mu kõrval on. "Aga olengi," ütleb ta ja hakkab mu kael suudlema. "Ei Dobias! Saimon on ka siin ja ei ole ledagi kes teda öösel vaatams käib," ütlen talle. "Sa aiad mind hulluks," ütleb ta suudluste vahel. Tobias võtab mu embusesse. "Dobias palun," kordan ma üritakes enda kaela vabastada. Ta lõpetab. "Tule meil on terve nädal aega," ütleb ta mind kaasa tirides. Kiire pilk veentumast, et Saimon maga ja siis lähen Dobiasega kaasa.

Noh ja jälle kordus eelmine öö. Ärkan lapse nutu peale. Vaatan ruttu mis kell on ja siis suundun Saimoni tuppa.
Võtan ta sülle ja rahustan ta maha. Kui ma ta voodise tagsi panen hakkab ta uuesti nutma. Mida ma teen? Võtan ta sülle ja ta jääb magma. Võtan ta voodis ta tekki ja panen selle talle peale. Ta ei tee midagi. Viin ta enda tuppa.

Viskan pikkali ja panen Saimoni enda kõrvale magama. Dobias hakkab mind jälle kaelale suudlema ja sega silitama. "Saimon on siin," ütlen talle. Oi ma tahks präägust ta nägu näha, kui Saimon ta plaani rikus. "Miks ta oma voodis pole?" ütleb ta rahulikult. "Ta hakkab hüsteeriliselt nutma," vastan ma. Dobias paneb saimoni enda peale. Saimon üritab ta kaisu võtta. "Sa mewldid talle," ütlen ma rõõmsalt. Dobias võtab minu ka enda aembuse ja me jääme magam tagsi.

13. November

Ärakan üles ja võtan Saimoni ja lähme all süja tegema. Saimon isutub oma toolile ja mina omale. Toitan Saimonil kõhu täis ja siis söön ise. Kui söömise lõpetan lähme Saimoniga mängima.

Dobias tuleb ka elutuppa. "Kas sa sõid juba hommiksut?" küsin talt. "Ja!" vastab ta. Suutleb ja siis avab ta oma telefoni. "Mis täna plaanis on?" küsin ma talt. "Läheks Saimoniga õue ja võtab Mõmmi jalutus käibule kaasa?" pakub ta välja. "Panen ennast ja Saimonit valmis ja siis võib minema hakkata," ütlen ja lähen Saimoniga üles. Panen endale teksad ja dressi pluusi ja Saimonile midagi mis peaks sooja. Siis panen Saimonile kevad-sügis kompeka ja müstis. Siis lähme alla ja ma panen tagi ja tennised.
_______________________________________
Hey! Kui veel seda lugu loete siis wow! Ma ei saa aru kuidas tee viitsite miljon aastad oota ja siis ma postitan midagi? Igastatahets on see uus ja lühike osa. Ups! Aga mul on olnud tegemist. Sain tutavks ühe toreda poisiga ja tahkas hetkel temaga aeg veet, ärg arvake, et ma ei kirjuta enma. Ma ei saa lubata, et uus osa tuleb täna või homme, aga see tuleb millagil. Aga üks vote ja comment kuidas meeldiks mulle väga ja annks mutivarsooni kiiremini kirjutamisele ja postitamisel.😁