Dobiase vaatenurk
"Dobias sa oled sitapea!" karjub õde mu peale. "Tra see oli ainus võimalus!" karjun vastu. "Rahunege maha!" lõugab ema. "Mis mõtes rahunege maha!" karjun ma veel. "See karjumine ei lahenda meie mure!" karjub ema. "Palun rahunema maha ja räägime nii nagu asjad on," ütleb ema rahulikult. "Ma ei saa aru milles Mariete on selles süüdi on," ütleb Sandra. "Sandra, Mariete oli lihtsalt valel hetkel vales kohas," ütleb ema. "Tra ta oleks pidanud siis mite minema oma koju w?" oli õde pahane. "Dobias, sina ära õitse siin midagi. Nüüd sa võtad oma telefoni ja helistab Marietele ja ütled, et tood ta siia ja räägid talle kõik ära," käsib ema. Kaotan kohe oma naeratuse näolt. "Ma ei saa!" ütlen pahaselt vastu. "Siis teen seda mina," ütleb õde.
Mariete vaatenurk
"Ja siis ta lihtsalt marsis majast välja," seletan ma Lisule mis juhtunud on. "Ta on sitapea," ütleb Liisu. "Lähme alla sööm?" küsin ma talt. "Sa oled viimasel ajal kogu aeg näljane. Varem oli, et hea kui päevas korra sõid," ütleb Liisu. Ta on õigus.
Kui alla jõuame helise mu telefon.
*Kõne*
Sandra: Tsau!
Mina: Tsau!
Sandra: Kus oled? Mis teed?
Mina: Lumelauaga sõitmas ja nüüd lähme sööma.
Sandra: Oke. Tulen sulle Poole tunni pärast järgi.
Mina: Miks?
Sandra: Mine koju ja pakki asjad!
Mina: Sele! Tsau siis!
Sandra: Tsau!
"Liisu vii mind koju. Sandra tuleb mulle järgi ja ma pean asjad kokku panema," ütlen talle. "selge! Lähme siis!" ütleb ta.
Dobiase vaatenurk
"Millal Mariete jõuab siis siia?" küsin ma. "Sandra läks talle just natuke aega tagsi järgi," ütleb ema. Ohkan. Ma pean kõike seletama. Kuidas ma ütlen talle, et ta polnud süüdi, et kuri olin. No jah see on lihtne aga ikkagi.
*Mõned tunnid hiljem*
Uks käis. "Me jõudsime!" karjub Sandra. Liigun elutoas koritorri. "Kas asjad on autos?" küsin ma nii nagu Marietet poleks. "Ei,"ütleb ta harg hääl. Ma saan täna ta bicht poolt tunda. "noored tulge sööma," hüüab ema. Ta küsib veel Marietel palju küsimusi. "Me viime ta koti üles!" hüüab Sandra. Kuulen kuidas nad üles kõnnivad. "Dobias, sa ei ürita ka taga leppida. Mariete hoiab lausa eemale. Mida sa teinud oled?" küsib ema kui köögi lähen. Ignoreerin teda ja pesen käed ja istun lauda. Varsti tulevad ka tüdrukud. Sööme isegi vaikuses. "Teeme pidžaama peo?" pakub Sandra välja. "Hea mõte! Lähme veel poest läbi ja siis saab pidu panna," ütleb Mariete. Mariete täna kaine ei ole. Tüdrukud lähevad ära.
Mariete vaatenurk
"Võtame seda veini ka," ütlen nagu väike laps. "Kui sa plaanid selle koguse kõik ära juua siis homme sa sured," ütleb Sandra. "Kui aus olla siis plaanis küll," ütlen talle ja haaran veel ühe veini. Me ostame siis 12 purki siidrit, veini, 2 rummi, 2cocat, krõpsu, popkorni, mandriline, maitsevett ja limonaadi. Läksime maksma. Aloko osin mina ja ülejäänud asjad ostis Sandra.
"Me oleme jälle tagasi!" hüüab Sandra. Võtame riideid ära. "Ma viin joogid üles," ütlen ma. "Ma viin toitud köögi," ütleb Sandra. Lähen üles. Möödun Dobiase toast. Ja sel hetkel pidi ta ju välja astuma. "Mida otsite siis?" küsib ta. "Mis see sinu asi on?" küsin ma. "Ära ole kuri," ütleb ta. Ta tuleb lähemale ja piilub koti. "Ma lähen toon sulle valuvaigisti ära," ütleb ta ja teeb silma. Ta on süüdi, et jooma hakkan. Lähen siis Sandra tupp ja võtan alko kotist välja. Varsti tuled Sandra. "Tõin klaasid ja toitud," ütleb ta ja sulgeb jalaga ukse. "Mida me esimeseks teeme siis?" küsin ma. "Saame tuttavaks," ütleb ta. "Kuidas?" küsin vastu. "Küsime üksteiselt küsimusi," ütleb ta. Noogutan vastuseks.
Ma olen ära joonud nüüdseks 12 siidrit ja 2 rumm koolaga ja vein on poole peal. Mul on mega halb olla aga ma joon edasi. Tunnen kuidas kõik üles tuleb. Jooksen vetsu ja oksendan. Tunnen kuidas keegi mu juukseid hoiab ja pead silitab. "Laes kõik välja," lausub ta. Kui olen lõpetanud lasen vee peale ja vaatan kes see oli. "Tänud sulle!" ütlen väsinud häälele Dobiasele. "Sa jõid vist ikka väga palju," ütleb ta ja muigab. "Ainult 12 sii..." jõuan öelda ja hakkan uuesti oksele. Mul on nii sitt olla. Kui olen jälle lõpetanud läheb mul pilt eest ära.
Dobiase vaatenurk
Oi jah! Ta jõi ära 12 siidrit, 2 rummi ja 1 veini. Nii ütles mu õde aga ta võib ükskõik kui palju juua tal ei hakka paha. Viin ta tema tupa. Jään igaks juhuks siia, kui ta peaks oksele hakkama. Teen veel vetsu ukse lahti ja tõstan vetsupoti kaane lahti et ta saaks kohe oksendada.
Jälle! Ta viimasest oksendamisest on heal juhul 5 min möödas kui ta jälle ropsi pani. Viin ta uuesti magama tagasi. "Kas tal on gripp?" küsib ema unise näoga ja häälega. "Tead ma ei tea," ütlen ohates. "Ta on vist juaba terve enda sisikonna välja oksendanud," ütlen emale kurtes. "Kas pole võimalik, et see alko ei mõiunud ta lapsele hästi ja nüüd ta magu puhastab ennast?" küsim ema nii nagu ta teaks midagi mida ma ei tea. "Ta on rase?" olen üllatunud. "Ma arvan küll. Ta sööb rohkem ja see oksendamine. Mulle jäi mulje, et tal oli juba siia tulles paha," räägib ema. Noogutan vastuseks. "Kuule, ma lähen ära magam. proovi ise ka magama jääda," ütleb ta. "Head ööd sulle,"Ütlen talle. "Head ööd sullegi," vastab ta ja lahkub. Proovin magama jääda.
Mariete vaatenurk
Ärkan hommikul väga raskel üles. Mul on ikka veel väga sit olla. Tunne toidu lõhna ja see ajab mind oksele. Oksendan juba maomahla välja. "Mariete!" karjub Dobias. "Sul ei lähe paremaks. Me peaks arsti juurde minema," ütleb ta. "See läheb ü...." hakkan ma jälle oksele. "Mind ei huvita enam," ütle ta. Ta paneb mind vägisi riidesse ja viib autosse. Ta sõidab haiglasse. Loodan, et Sandral ei lähe meelest Mõmmi ära tuua.
Dobiase vaatenurk
Mariete viidi kohe uuringukutse. "Härra Saks teie tüdruk on olnud 2 nädalat rase. Ta on pannud enda raseduse selle alkoholiga ohtu. Jätame ta haiglasse mõneks ajaks," räägib arst. Ma olen ise! MA OLEN ISA! Helistan kohe emale.
*Kõne*
Mina: Sul oli õigus!
Ema: Kuidas tal on?
Mina: Risk, et rasedus katkeb on suur aga MA OLEN ISA!
Ema: Kui kaua juna?
Mina: 2nädalat.
Seletasin arietele ka kõike jata hakkas nutma. Tegime pilti mille laadisin ka kohe instasse üles.
Dobias19Vastuseid ootamas
Tag: mariete17
Like by: lime15 and 7625 others
Comments
Sandra14: Kuidas läheb?
_______________________________________
Hey! Mina jälle. Kuna mul on arvuti ja mul liiga plaju vaba aega siis jälle uus osa. Uus osa on mu poisi tõtu juba üleval. Tema käskis selle üles panna.
YOU ARE READING
Miks mitte keegi ei räägi tõde
Short StoryMariete ja Dobias kohtuvad tänu Mariete vannale Artur. Poisil tekib tugev tunne Mariete vastu. Nad hakkavad käima ja neil juhtub nii mõnda koma teist. Kui Mriete saab 19 siis mis saab? Kas ta jääbib beebit ootama? Kas ta lõpetab kooli? Mis saab edas...