Miks mitte keegi ei räägi tõde

30. Osa

Keegi Noora-Emilia nimeline neju on mult üle loonud Dobiase. Naad saavad lapse. Ma tuntsin kuidas mulle jälle pisarad sillma tulevad. Homme mind lastaksse siit välja. Sam saab ka välja ja aiutiselt võin ma tema juures elada.

14. Detsember, kolmapäev

Ärkan ülesse nagu ka tavaliselt. Lähen pesen hambad ja käin dussi all ära. Peale pesemist föönitan juuksed ja kammin need ära. Teen veel õrna maigi endale. Vahetan riided. Panen asjad kokku ja olen valmis lahkuma. Kuulen koputust uksele. "Sisse!" hüüan rõõmsalt. Sisse astub Sami või Remecu asemel hoppis Dobias. "Tsau!" ütleb ta ja istub toolile. "Mida sa siia unustasid?" küsin kohe ülbelt. "Sinu," vastab ta muigega. "Mine minema," ütlen ma nutu kinni hoides. "Millal arst tuleb?" küsib ta. "Kohe varsti," ütlen ja siis kõlab uksele koputus. "JA!" hüüan rõõmselt juba aimates kes see on. Uksest astuvad sisse Sam ja Remec. "Hey!" ütleb Remec. "Tsau!" ütleb Samm. "Hello!" ütlen neile rõõmsalt vastu. "No nii rõõmurull. Sa päesed täna siis välja. Ära unusta mulle külla tulla ja sidet pidada. Igast tahst pead sa psüholoogi juurde minema. Ma juba kirjutasin su haiglast välja nii, et võta oma asjad ja mine," ütleb ta ja me kallistame. "Kas te räägite iga patsiendiga nii?" küsib Dobias mul läks meelest, et ta ka siin on. "Ei räägi aga tema on minu parima sõbra sõbranna ja ka meie oleme head sõbrad," seletab Remec. Dobias jääb teda kahtlaselt vaatama. Võtan enda koti. "Sam, läheme ära siit palun," ütlen talle. Ta noogutab. Mina, Remec ja Sam lahkume. Teen veel Remecule hüvasi jätu kalli ja vahetame telefoni numbreid. 

Istume Sami autosse. Ei ma pean ka endale auto ostma. "Nii siis, et isa juurde?" küsib ta kontrolliks. "Jah!" ütlen ma. Sõit möödub kiresti. Astume autost välja. Avan kodu ukse. Mõmmi jookseb mulle rõõmsalt vastu.  Lähen enda tuppa ja võtan sealt asjad mida ma ajan hetkel. Panen ka Mõmmi asjad kokku. Sam ja isa aitavd mulle asiu tassida. "Oota Mõmmi puur peab ka veel mahtuma siia," ütlen ma puuri pakassi pannes. "Mõõmi, puuri," ütlen ma Mõmmile ja juba ta hüppab ta ilusasti puuri. Sam paneb pakassi kinni. "Kuule millal ma endale auto saan?" küsin ma isalt. "Mine enne tööle ja osta maja ja siis tule mingi auto jutuka. Sa ei suuda isegi mitte pere hoida,"  nähvab ta mulle. "Tule siia jätame veel hüvasti," ütleb Heleri. Teen Helerile, Saimonile ja isale kalli. "Tsau!" hüüan ma neile ja naad hüüavad vastu. Istume autosse ja hakame sõitma Sami juurde. 

Olemegi kohal. Tal on villa? "Ja sa elad siin üksi?" olen ma ülatunud. "Jah," ütleb ta ja läheb autost välja. Lakun ka autost. Teen lahti pakassi ja siis kohe Mõmmi puuri ukse. "Kõrval," ütlen talle ja seda ta ka teeb. Võtan asjad ja lähen Sami järgi majja. "Mõmi võib sinu juures magada kui sa seda soovid," ütleb ta. "Mikus sul kuuske pole?" küsin ma kohe. "On aga see on kunst," ütleb ta elutoa poole ostutudes. Järeldan, et see on elutuba.  "Sa võid seda kaunistada," ütleb ta. "Kuhu ma asjad panen?" küsin ma. "Viin ned sinu tuppa," ütleb ta ja kaob kuhugi. Lähen siis kuuse juurde ja hakkan seda kaunistama. 

Lähen instasse, et vaata mis keegi pstitanud on.

Sam.l

Ärge talle öelge aga ta on mega armas kui ta sllinne on.

Tag: mariete17

Like by: remec.e and 76 814 others

Coments

Remec.e: Sul on õigus

Dobias19: Kes ta sulleon?

Liisu15

Varsti on jõulud

Tag: tomm

Like by: tomm and 54 763 others

Block comments

Mariete17

Hariun uue eluga. Nagu alti on see väga raske

Like by: liisu15 and 76 653 others

block comments

Kõik on nii kuradi raske alles oli mul kodu, poiss, ja armastus. Nüüd on mul ainult koer. "Mariete!" kuulen ma sami all kariumas. "Oma toas!" karjun vastu. Kuulen kuidas ta ülesse jookseb. "Ära nukrutse üksi. Tule alla teeme midagi koos," ütleb ta. "Aga mul pole kodus. Ma olen kotutu. Mu isa pole ka mulle midagi nõus ostma," seletan ma talle. "Ära muretse küll kõik laabub," ütleba ta ja hakkab mu pead silitama. Ta teab, et see tõstab mu tuju. "Kuule ma ei taha vaikuses passida," ütleb ta. Vaatan teda, et ta jätkaks. "Lähme alla telekat vaatama," jätkab ta. Noogutan ja me suundume alla. Ta paneb teleka tööle ja me lähme diivanile ja ta hakkab jälle mu pead silitama. 

Olime juba kaua üleval olnud ja palju rääginud. "Ma olen suht väsinud," ütlen talle. "Kas ähme magama?" küsib ta. Noogutan. Ta paneb telega kinni ja me suundume ülesse. Lähen eda tuppa. Võtan meigi maha, kammin juuksed läbi, pesen hambad ja panen öö riided selga. Viimased paid Mõmmile ja siis lähen ka ära magama.

15. Detsember, neljapäev

Ärka ja lähen kooli. Olen koolis mega palju maha jäänud jälle. "Mariete, sa pead matemaatika kontrolltöö ja eesti keele kontrolltöö ja vene keele kontrolltöö järgi tegema. Sul pole veel mõned teemad selged. Sa pead kõik jõudma järgi teha enne jõule," ütleb klassijuhataja. Ohkan mõtest. 

*Kodus*

Täna on juu Rooberti jures advent. "Sam, ma pean venna juurde minema," ütlen talle. "Kas sa oled nõus mind ära viima ja pärast järgi tulema?" küsin vel. "Jah. pane valmis viin ära su siis. Kas võtad Mõmmi kaasa?" küsib ta. "JAh!" ütlen ja me lähem autosse.

Räägisime sõidu aja kuniks meie taha tekib must BMW. Ta sõitab meile tagant sisse ja me kaotame teduse. Loodan et Mõmmi ei saanud viga.

_______________________________________

Hey! See uus osa. Isegi suur ime, et need nii ruttu valmivad. vote ja coments ja kõik ok!!!