Miks mitte keegi ei räägi tõde

26. Osa

3. Dedsember, laupäev

Äran Dobiase äratuse pele. "Kallis lähe see nädal resisile," ütleb ta rõõmsalt. "Ei saa," ütlen ma. "Miks?" küsib ta imestunult. "Kuna 10. detsember on mul kooli esinemine ja ka sull, teiseks advendi püha me ei rikku ja kolmandaks on mul kool,"ütlen ma talle. "Rahune maha. Ma tahtsin mootoratstega mööda mägesi ringi kimada," ütleb ta ohates. "Läheme 4. jaanoar. Siis ei ole mul midagi,"pakun ma välja." Ma võtan 3. jaanoriks reisi, "ütleb ta." Kui kaua? "küsin talt. "Nädal," vastab ta napilt. "Kuhu?" küsin ma veel. "See jääb salatuseks," ütleb ta ja läheb alla tagsi. Pane riitese ja lähen talle järgi.

Sööme ja siis hakkab Dobias midagi arvutis tegema. Nii ta siis mu üksi jätabki. Lõhen istun diivanile ja võtan Mõmmi kaissu. Mõmmi on alguses suht rahutu ja üritab väga palju mürada.

Ehmatan selle peale, et keegi katis kätega mu silmad. Vaatan üles ja õnneks on see Dombias.

5. Detsember, esmaspäev

Ärkasin üles. Panin riidese ja tegin ennast korda. Käsin Mõmmiga õues ja hakksin sööma. Peale söömist kiirustasin ma kooli.

*koolis*

"Nii Mariete. Esitake enda mõte siis tervele klassile," ütleb õpetaja. Läksin klassi ette ja hakksin räägima:" Jutt räägiks inglist. Ingli nimi on Arabella. Ta on noor ja kartamatu. Arabella pole tavaline ingel ta on ingli kehas deemon. Arabella koraltab ainult sigatusi. Kuid kui ta tahab ühele poisile liiga teha armub ta sellese poiss ja teeb kõike et poisile meelida. Poiss aga pelgab ta ära kuna Arabella ei tea mis tähentab armastus. Kuid Arabella tõestab ennats selle poisile ja poiss annab tale võimaluse. See üks võimalus onn piisavlt tähtis, et muuitis Arabelleast ingli kehas ingli". "Mulle see väga meelid. Õpetlik lugu armastuse kohta," ütleb ta. Istun enda kohale tagsi. Teeme veel tööd ja värki.

8. Detsember, neljapäev

Tulen koolist koju ja lähen kohe Mõmmiga õue. Vaatan kella. Tunni aja pärats tulevad külaised.

Kõik on kohal. "Teeme nii, et mehed toovad kuuse tuppa ja naised teevad süüa," pakun ma välja. Teised nõustuvad ja nii me teemegi.

Dobiase vaatenurk

Panime ennats riktesse ja läksime metsa kuuske tooma. "Mida te kaks koraltate?" küsib Artur. "Mida sa mõtled?" olen ma segatuses. "Õde räägis, et tahad last," ütleb ta muu seas. "Ma olen 20 see on normaalne," ütken enda kaitseks. "Tavaliselt tahavad naised lapsi mitte mehed," ütleb ta. "No kui ei meeldi siis ei meeldi sina ei pea teda kasvatama," lähen ma endast juba välja. "Dobias saa aru mu õde on alles 18 aastane lase  tal lõputsed ja piudusi nautita. Mitte ära pane kodus tite kasvatama. Nii kaua kasutate kummi kuniks mu õde valmis on. On selge?" ütleb ta kurjalt. "Tuled kontrollima kuidas ma panen teda vä?" äsitan ma teda ise mega vihane olles. "Mida varem et alustate seda parem on," ütleb äkki Ranar. Kas see oli mulle luba? Leitsime kuus ja viisime selle koju.

Mariete vaatenurk

Saime just toituga valis kui mehed sisse astusid. "Oi millised lõhnad!" ütleb Dobias mu ümbert kinni võtes. "Oled näljane?" küsin ma talt. "Sinu järgi," ütleb ta ja libistab ome käed mu persele. "Kuuge hakkame nppd sööma," ütleb Eerika. Istume laud ja hakkame head paremat sööma. Dobias ei lase mul süüa. Ta kogu aeg kas segab võib kiusab. "Mis toimub?" küsin ma talt kui ta on mind järiekolyselt suudelun kui ma hakkan toitu suhu panema. "Ma tahan sind," ütleb ta mulle kõrva sosistades. "Ma tahan süüa," olen ma tige. "Teeme lapse valmis," ütleb ta mulle äkki. See tabas mind kui välk selgest taevast. "Kas sa said puuga pähe?" küsin ma. "Ära olen nii põikpäine. Tra kõik eputavad, et saavad lapse," on ta solvunud. Ta ei tee must enma terve söök välja. Miks ta seda last nagu tuld taga ajab?

Ehime maja ja kuuse ära ja siis vaatame "Üksinda kodus 2". Kõik möödub ilusasti kuniks Artur muga räägita tahtis. "Dobias kavateseb sulle lapse taha teha," ütleb ta mulle. "Mis tal viga on," küsin ma kohe. "Tal on kriis," ohkab Artur. "Mis kriis?" ei saa ma aru. "No talle öled, et ta ei pruugi pele 21 eluaastat enam lapsi saada. Tõnu selle et ta uks kord õnetult kukkus," räägib Artur mulle. "Omg! Mida? Nüüd saan ma aru ja mina karjusin ta pele veel," ütlesin ma. Mul oli häbi aga samas oleks ta võinud mulle räägida. Läksin Dobiase juurde ja lasin tak endagi kõike teha. Ta tegi mulle maasikat selle aseml et filmi vaata.

Hakkasime kõik magama sätima. Ranar, Heleri ja Saimon läksid oma koju. Artur ja Heliise läksid ka ära ja siis ei tahtnud Roober ja Loore ka jääda. "Miks sa mulle ei rääginud?" küsisin ma kohe kui viimased külalised ära läksid. "Sa tead!" oli ta ülatunud. "Artur räägis," ütlesin talle. "Tore!" oli ta sarkastiline. "Ma olen nõus aga ta võiks enne 24 detsembrit valmis saada," ütlesin ma ja juba olme me Dobiase voodis.

9. Detsember, reede

Kooli ma läksin ainult etenduse aiks. Me tahtsime pühenda selle päeva veidi teisteks asjateks.
_______________________________________
Hey! Kui mind veel mäletada siis see ime aga oke. Uus osa!!! Vabantusete ring! Olin ühe kutiga ja hetkel pühenda om avaba aja talle. Mul polnud tahet edasi kirjutada. Vote ja comments ja kõik läheb hästi