Sama Fatan

3. Osa

Kuna ma ei viitsi iga päev üle kümne kilomeetri kõndida on mul autot vaja. Olen arvutis ja sirvin erinevaid mudeleid. Mulle meeldiks Audi R8 must matt, ühe ma leidsin, see asub naaberlinnas. Helistasin müüale leppisime aja kokku. Mul oli vend, kes teadis autodest kõike, ta õpetas mind sõitma ja parandama. Me olime parimad sõbrad, tegime alati kõike koos, kahjuks suri ta eelmine aasta.

Igatahes on mul nüüd homme midagi teha. Panin arvuti kinni ja kõndisin kööki, et midagi hamba alla pista. Panin vee keema ja kuna sellega läheb kaua, siis otsustasin pesus käia.

Kuivatasin oma heledad pihani juuksed rätikuga. Peeglist vaatas mulle vastu päevitunud nahaga ja siniste silmadega tüdruk.Üks põhjus miks mind minema aeti oli minu välimus. Euroopas ja Ameerikas on selline välimus normaalne, aga mitte Aafrika väikeses külas.

Panin dressid selga ja läksin jooksuga alla, kuna kuulsin kuidas pliit särises, arvatavasti oli vesi üle keenud. Panin ruttu makaronid ja soola sisse ning jäin ootama kuniks need valmis said. Tõstsin söögi taldrikule ja hakkasin sööma, samaaeg arvutis oma sõbraga skypedes. Ta elab ka Canadas, sealt tuligi mõte siia tulla. Carter on must aasta vanem, ta vanemad olid kunagi vabatahtlikud vaesete aitamisel või midagi sellist ja võtsid poisi kaasa, me saime väga hästi läbi ja suhtleme siiani. Ta on hetkel mu ainuke sõber.

" Sama tead me võiks jälle kokku saada, ma ei ole sind sada aastat näinud. Miks sa mulle varem ei öelnud, et sa siia tuled?" naeris poiss, ma ei ole teda ammu nii õnnelikuna näinud.

" Ma mõtlesin sama. Kas ma ei öelnud? Ups. Muide ma saan homme vist endale uue auto." Naeratasin talle, kui poisi ilmet nägin ja pistsin uue makarooni suhu.

" Ei ole.. Uskumatu, millise?" oli ta elevil.

" Carter, sa oled rohkem elevil kui mina." Tähendasin.

" Millise auto sa saad?" nõudis poiss, muigasin jep ta on ka autode hull.

" Audi R8." teatasin ja jälgisin hoolikalt ta ilmet.

" Mida? Ei ole... Uskumatu.... sul on hea maitse. Mu sõber müüb just ühte... Oota... sa ostad ju selle ära... Ta ütles et üks chik tahtis seda osta." Ei suutnud ta uskuda, nägin kuidas poiss püsti tõuseb ja mööda tuba edasi tagasi käima hakkab, see ajas mind kohutavalt naerma. Niiet lõpptulemusena olin mina maas naerukrampides ja Carter karjus kuhu ma kadusin. Ajasin end püsti ja proovisin tõsise näoga talle otsa vaadata, aga see ebaõnnestus täielikult.

" Sama. Me saame homme kokku." karjus ta kõlaritesse niiet ma nägin ainult ta musta värvi juukseid.

" Olgu rahune nüüd." pahandasin ma

" Kuidas ma saan rahuneda? Ma näen oma parimat sõbrannat jälle üle pika aja ja sa palud rahuneda. Kas sa polegi siis õnnelik?" Küsis ta kurba nägu tehes, muhelesin.

" Muidugi ma ole, aga kust sa tead, et see ei ole mingi teine chik kes seda osta tahab?" Küsisin ,kuna see pole võimatu.

" Jäta loba, keegi teine, ei osta keset kooliaastat endale Audit.Kas sinu linnas on ülikool?" küsis ta lootusrikkalt.

" On, täna oli mu esimenepäev. Sa ei kujuta ette. See on kõige imelikum ülikool, millest ma kuulnud olen. Seal on loengute asemel tunnid ja seal on mingi haige bitch, kus ütles mulle, et ma pean temale kuuletuma, nagu kogu ülejäänud kool." Rääkisin, selle peale jäi poisil suu lahti.

" Sama. Me käime samas koolis!" Karjus ta ja hakkas hüppama voodil, niiet pilt mida ma nägin oli vägasegane.

" Oled sa kindel?" Ei suutnud ma seda uskuda, see oleks liiga hea, et tõsi olla.

" Ja loomulikult, see on riigi ainuke kahtlane ülikool. Onju seal on kolm paralleeli?" Muigas poiss, kui nägi, et ma noogutasin.

" Imeline. Ja las ma arvan sa läksid kehalise omasse." oli ta kindel. Noogutasin ja võtsin järgmise ampsu.

" Nii äge, me käime samas klassis." kilkas ta.

" Carter... sa käitud nagu tüdruk." Mainisin, mille peale tegi ta hair-flipi ja ütles tibi häälega:" Ma tean, Mu lemmikud on põrsa roosad pitsis printsessi kleidid." Purskasime mõlemad uuetsi naerma.

" Sa ei tea kui õnnelik ma olen." Ütlesin naeratus kõrvuni, kui mulle kohale jõudis, et ma käin temaga samas klassis.

" Usu mind ma tean. Appi ma ei jõua homset ära oodata." Neetis ta, noogutasin ägedalt kaasa.

" Ma pean kahjuks minema. Kallid ja musid Tsau!" Hüüdis ta tehes tibihäälega ja tegi musisid arvuti kaamerale. Lehvitasin veel ja ta pani kõne kinni.

Appi, ma olen nii õnnelik, et seda ei saa sõnadesse panna. Keksisin mööda maja ringi ning maandusin teleka ees ja panin selle käima. Kuna sealt ei tulnud midagi lüliasin teleka puldiga välja ning läksin õppima. Mul oli tohutult palju õppida, kuues aines. Kodutööd võtsid aega kolm tundi peale seda panin homsed asjad kokku ning läksin magama.

Ärkasin üles nö tagavara äratus kellapeale mis näitas et ma olen hilinemas kui ma kiiresti ei tee, tegin end korda, võtsin asjad ja jooksin trepist alla.

Jõudsin kooli aeda ja vaatasin ringi, koheselt peatus mu pilk Carteril ja ka tema märkas mind, naeratus venis kõrvadeni. "Carter." sõnasin ja hüppasin talle sülle. Kallistasime pikalt, kuniks ta mu maha pani, mulle silma vaatas, ning uuesti oma embusesse võttis.

" Ma nii igatsesin sind." sosistas ta mulle kõrva.

" Ja mina sind." naeratasin.

" Uskumatu, me pole kaksteist aastat näinud." pomises ta kustumatu naeratus näol.Olime nii veel kaua.

" Kas te tundi ka kavateste tulla?" kostus hääl seljatagant. Vaatasin Carteriga sinna, seal oli see poiste kamp. Carter vaatas neid vihane pilk näos, kuid naeratas uuesti.

" Poisid saage tuttavaks Sama, minu parim sõber." ütles ta uhkelt. Üks poistest kellel on blondid juuksed tegi solvunud näo pähe ja ütles:" Ma mõtlesin, et mina olen su parim sõber." Teised hakkasid naerma ning ma muigasin ja toetasin end Carteri vastu. " Ära pane teda tähele." Sosistas poiss mulle ning pani käe ümber mu piha, vastasin kerge noogutusega.

" Hei ma kuulsin küll. " Torises ta kuid peale seda väikest tujumuutust, oli ta nägu jälle naerul.

" Kas sina olid see, kes Katele vastu hakkas eile?" küsis poiss, kelle helepruunid juuksed üles sätitud ja sinised silmad särasid.

" Kui Kate on see bitch roosade küüntega... siis jah." sõnasin muie näol.

" Mis ma ütlesin. See on minu tüdruk." Muigas Carter, vaatasin talle etteheitva pilguga otsa. " Mida?" Küsis ta süütult.

" Midagi, kas lähme?" Küsisin, poiss noogutas ja tuli minuga, teistel läks natuke aega taipamaks mida me teeme, ning varsti olid nad meie taga.

" Kuidas sul siis läinud on?" küsis poiss.

" Carter me alles eile rääkisime." tuletasin talle peale ja itsitasin, poiss muigas.

" Ma tean jah, aga me ei rääkinud sellest. Niisiis, kuidas sul läheb?" kordas ta oma küsimust.

" Suurepäraselt, sa ei tea, kui hea on neist eemal olla." Naeratasin.

" Ma usun." muigas ta, ning tõmbas mind endale lähemale. Kuulsin kuidas kutid taga hüüdsid " Aww" ja " Ullala". Muhelesin õrnalt.

" Kuna me ei jõudnud esimesse, siis mis meie teine tund on?" küsis ta.

" Emm, ma ei tea, vist kehaline." proovisin meelde tuletada.

" Lahe, lähme." naeratas ta ja hakkas saali poole kõndima.

" Carter. Kuidas sa saad minuga samas klassis olla, kui sa oled minust aasta vanem?" küsisin , selle peale hakkas poiss naerma.

" Kas sa ei mäleta? Ma võtsin ühe aasta vabaks." tuletas ta mulle meelde. Lõin käega vastu laupa.

" Meelde tuli." ütlesin vaikselt. Poiss naeris, ning saatis mu riietus ruumi, ning läks ise koos poistega meeste omasse. Peab mainima,et ma isegi ei pannud tähele kui palju neid poisse seal kambas oli, ma olin liiga hõivatud õnnelik olemisega.