Sama Fatan

4. Osa

"Tere klass. Võtke rivvi ja alustame tundi." hüüdis Hr. Danton Kui saali sisenes. Kõik võtsid pikkuse järjekorda ja ma otsisin endale vastavavat kohta. Lõpptulemusena seisin ma kusagil keskel.

" Klass rivvi! Valvel! Rivitult. Soojenduseks viis ringi." vilistas ta oma vilet ja kõik hakkasid jooksma. Carter ootas mind, kuna poisid on rivis enne tüdrukuid, ning me hakkasime kõrvuti jooksma. Tegime nägude võistlust, ma ei tea kumb meist võitis ja me lõpetasime naerukrampides üksteist toetades soojenduse.

" Võtke paaridesse, ja tooge endile korvpallid." hüüdis õpetaja. Mina ja Carter oleme paar, nagu arvata võis. Enamus tüdrukuid vaatasin mind kadetate pilkudega. Nägin kuidas Kate hakkas siia poole kõndima ja peatus minu ja Carteri vahel.

" Carter. Ole minu paartline." pistis ta oma rinnad Carteri nina alla ja tegi kutsika näo pähe, mis nägi välja rohkem nagu kutsika nägu, kes oli vihmakäes. Carter vaatas teda hindavalt, ning hakkas naerma madalalt.

" Ei. Minu paariline on minu kõrval." ütles ta ja pani oma lihaselise käe mu õlale. Reaalselt ma nii tahaks, et te näeksite kate nägu, kui talle see kohale jõudis.

" Mida? Sa valid tema minu asemel?" oli ta kohkunud.

" Igakell. "muigas poiss.

" Te tunnete üksteist ainult üks päev. Sa oled lits." sisistas ta mulle. Me Carteriga hakkasime naerma ja Kate tormas jalgu trampides oma minionide juurde.

" Olgu, see oli päevatipp sündmus. Ma lähen toon palli." Teatasin ja hakkasin jalutama sina kuhu teisedki. Haarasin palli ja lippasin tagasi poisi juurde, kus oli vahepeal teistega rääkima läinud.

" Üks paariline siiapoole ja teine teisele poole punasejoone taha. Vaadake, ma näitan harjutuse ette. Ning kui ma vilistan siis alustate ja kui kaks korda siis vahetate ülesanded." rääkis ta ja hakkas harjutust ette näitama.

Kehaline sai läbi, ning me läksime riideid vahetama. Need ei olnud intensiivsed harjutused, seega ei olnud vajadus ennast pesta. Panin riided selga ja väljusin ruumist, kuulsin veel uksejuures, kuidas teised rääkima hakkasid. Paistab, et ma ei ole eriti teretulnud siia tüdrukute poolt.

" Tere." ütlesin ilmudes vaikselt Carteri kõrvale, mille peale ta ehmus.

" Ma ei ole siiani harjunud, et sa siin käid ja et ma sind igal pool näen." tähendas ta.

" Ma loodan, et sa harjud sellega kiiresti ära, kuna sa pead mind iga päev nägema, kui kool on. Oota... aga kas see tähendab et meie skype kõnedel on nüüd kriipspeal?" Küsisin tehes kurba nägu.

" Ma ei usu, aga ma arvan, et need jäävad nüüd harvemaks, kuna me veedame palju aeg koos." naeratas ta unistavalt.

" Kas Carter on armunud?" küsis mingi poiss, kes oli meie kõrvale ilmunud." Tere mina olen Carlos, Carteri sõber." tutvustas ta end käe ulatades. " Sama." Sõnasin ja raputasin ta kätt. Carter köhatas piinlikult.

" Niisiis kas Carter on armunud?" kordas ta oma küsimist. Muigasin ja vaatasin poisile küsivalt otsa.

" Muidugi ma olen, kas sa ei oleks, kui sul on nii ilus sõber?" rääkis ta tõsiselt.

" Ah mis sa nüüd." muhelesin ja lõin käega õhku. Hakkasime naerma. Ma olen endiselt väga õnnelik, et Carter siin on.

" Niisiis Sama, sul on väga huvitav nimi. Kuist sa pärit oled?" üsis Carlos huvi tundes. Ma teadsin, et see küsimus tuleb, varem või hiljem. " Ma olen pärit Aafrikast." ütlesin ja jälgisin poisi nägu.

" Lahe, kaua sa seal elasid?" küsis ta.

" Terve oma elu, ma sündisin seal." andsin teada.

" Ahah... sealt ka see nimi?" Küsis ta midagi endamisi arutades. Noogutasin. Carter köhatas piinlikult ja saatis Carlosele pilgu, mille peale poiss end viisakalt vabandas, ja ära läks.