Järjekordne laupäev. Ja see on veider tunne. Miks? Sest see on esimene laupäev nende mõne nädala jooksul, mil mul ei ole Troyga plaane kokku lepitud. Ja see on paganama kummaline.
Olen poisi kohalolekuga nii ära harjunud, et tundub veider, kui tervelt üks laupäev teda ei näe. Ma ei tea, miks ma sellest nii suure probleemi tekitan, ma näen teda ju homme. Me monteerimine pühapäeval meie kunstitöö kokku. See töö, mille teemaks tulevik ja mille puhul me õnnelikuks olemisele keskendusime. Oleme video jaoks juba piisavalt klippe filminud, seega oleks aeg töö kokku panna.
Kuid miski närib mind sees. Troy ütles, et ta ei saa täna minuga tööd teha, kuna ta on hõivatud. Talle tuleb keegi külla. Ja ma olen üks paganama paranoiline ja armukade inimene. Ma tahan teada, kellega ta selle päeva veedab...
Appi, ma ei tohiks talle praegu külla minna! Ometigi seda ma just teengi. Ma liigun veidi kõhklevatel sammudel Troy maja suunas, et ta uksele koputada.
Ma võin ju öelda, et ma ajasin laupäeva ja pühapäeva sassi. Ma ei pea Troyle ütlema, et hei, mees, ma tulin lihtsalt vaatama, et äkki sul on mingi tüdruksõber, kellest ma teadlik ei ole, aga ma tahaks temast ikkagi teada ja ära sa pane minu armukadedust üldse tähele, sest meie vahel ei ole ju tegelikult midagi ja me oleme vaid "sõbrad" nagu sa ise ütlesid.
Mis mul viga on...?
Liiga hilja on ümber pöörata. Ma olen siin. Ukse taga. Käsi koputab...
Uks avanes üsna kiiresti ja mu üllatunud silmad kohtusid ühe hoopiski tundmatu noormehe omadega. Olen hämmastunud kuti kergest sarnasusest Troyga. Sarnane näoehitus, kehaehitus, tuhmblond juuksepahmakas... Kuigi peab tunnistama, et Troy juuksed näivad palju kuldsemad, kui selle tüübi peaaegu et õlgadeni ulatuvad juuksed.
"Oh, me juba ootasimegi teid!" sõnas kutt kiiruga ja ilmselge elevusega.
"Ootasite... Mind?" küsisin.
"Just," lausus tundmatu noormeest mulle uhkelt. "Kogu austuse juures, preili, mina hindan kõrgelt kõiki teiesuguseid."
"Minusuguseid?"
"Okei, jah, see ei ole kõige parem sõna," pomises kutt natuke mõtlikult. "Ütleme siis nii, et mina hindan teie ametikohta ja ametikaaslasi väga. Te peaksite uhked olema, tõsiselt."
"Mees, mis seeni sa söönud oled?"
"Te tahate tasuks seeni? Me leppisime kokku, et tonnist piisab? Või viskan paar sajalist veel juurde?" vudistas poiss kiirelt. "Aga teate, preili, mul jäi ennist jutt pooleli. Nimelt, te olge uhke! Prostitutsioon on amet nagu iga teinegi, ma ei saa aru, miks inimesed sellesse nii negatiivselt suhtuvad. Mõtle, kui sul on, mida anda, siis anna! Selle eest saab ju raha. Ja kui kõik on kontrollitud ja inimesed normaalsed, siis ei ole prostitutsioonil häda mitte midagi. Praegune probleem ongi ju selles, et inimesed peavad seda salaja tegema, kui see illegaalne on. Ja sealt tulenevad need pahad probleemid, aga kui kõik oleks legaalne ja kontrollitud, siis ei oleks absoluutselt mitte mingeid probleeme! Ja meie sinuga, usu mind, meiesugused inimesed suudavad kord kogu maailmale selle selgeks teha. Elagu prostitutsioon!"
Seisin, üritades kogu juttu oma kurnatud ajust läbi lasta. Läheb sekund, kaks, enne kui mu vaene mõistus midagi mõistma hakkab.
Ta peab mind prostituudiks? MIND?!
Avan suu, et oma uskumatust poisile väljendada. Sulgen suu, kui mõistan, milline tühjus mu peas valitseb. Aju on kaotanud igasuguse võime mingeid sõnu või lauseid mu peas genereerida.
"Niisiis, astute ehk edasi? Mu sõber on viimased nädalad kohe eriti seksuaalselt frustreeritud olnud, tal on vaja veidi auru välja lasta," rääkis kutt edasi, suul uhke naeratus. "Mina tema käitumist eriti ei mõista. Posti tuleb ikka aeg-ajalt poleerida, muidu hiljem enam ei sära. Mõistate?"
YOU ARE READING
Armas idioot
Teen FictionMida teeksid Sina, kui leiaksid ühel hommikul oma voodis ärgates enda kõrvalt tundmatu noormehe, kelle käsi on käeraudadega Sinu külge aheldatud? Põõnaksid voodis edasi või läheksid endast välja, just nagu meie peategelane Lizzy? Lizzyl pole aimugi...