Armas idioot

13. Itsitav kooliplika

Teeme nii, et me unustame nüüdsest selle suvelõpu peo täielikult.

Ma ei taha sellest mõelda, ma ei taha teada, mis minu ja Troy vahel juhtus ja ma lihtsalt ja ausalt soovin kõik unustada.

Noh, ja see ei saa ju NII keeruline olla, arvestades, et mul tõepoolest on enamus peost vaid üks suur ja laiutav mäluauk.

Kui ma juba unustamise lainel olen, võiks ühtlasi ka see äsja möödunud laupäev mu peast täielikult kaduda. Kuidas mul sai Troyga LÕBUS olla? See ei ole normaalne!

Ometigi... Mul oli tõesti tore...

Ei, ei, EI!

Liz, unusta see ja ära tee Troyga muud tegemist, kui vaid seda, mis teie ühine kunstiprojekt ette näeb, selge?!

Okei, ma pean keskenduma. Vaevu on esmaspäev alanud, kuid juba on see paganama naeratav idioot mu peas oma koha sisse võtnud, häirides ikka sajaga minu niigi halba keskendumisvõimet. Ta lihtsalt keeldub lahkumast!

Olin äsja koolimaja ukseni jõudnud ning ma oleksin tegelikult koolist isegi mööda kõndinud. Põhjuseks see, et mu peas on kõik lihtsalt nii segi ja ma ei suuda segaduse keskel ja teineteisega võidu sõitvates mõtetes absoluutselt tähele panna, mis mu ümber toimub.

Ma pean end kokku võtma.

Olin koolimajas astunud vaid mõne sammu, kui ümber nurga tuli mulle vastu mu endine poiss-sõber Jax ja appike, millise vasaku jalaga küll tema voodist välja astus, et ta NII pahur on.

Ta üks käsi oli parasjagu läbi tema punakas-pruunide juuste minemas, kui ta teise käega elu eest oma põske hõõrus, justkui oleks mõni kärbes sinna sittunud.

Ta ärritunud silmad märkasid mind, kui ta mulle mööda minnes vihaselt lausus: "Hoia oma seksimänguasja lühema keti otsas, türa küll."

Mis...?

Ma olin nii segaduses, et ei taibanud mitte midagi klassivennalt küsida ning kui ma lõpuks olin suuteline paar sõna lausuma, oli noormees juba kaugele ära tormanud. Seega ei osanud ma muud teha, kui kortsus kulmudega edasi kõndida, kuid kui ma ümber nurga pöörasin, sai mulle kohe selgeks, mida Jax silmas pidas.

"Tasuta musud kõigile!" hõikas Troy võimalikult kiledal häälel, kui ta ühe koolivenna juurest järgmise juurde keksles nagu mõni eriti kiimas kooliplika. Ta nõjatus segaduses oleva koolivenna põse juurde ja andis tüübile põsk-põse vastas musu. Seejärel tegi ta täpselt samamoodi järgmise seda tsirkust vaatava hulluga.

Sellele kooliplika karakterite andis eriti palju vürtsi juurde tema riietus ja jummal küll, kus on püha vesi, kui seda kõige enam vaja on?! Lisaks oli see tohman oma kuldsed kiharad kahte väiksesse patsi üritanud panna, nii et need justkui tundlad taeva poole upitasid. Paganama tulnukas!

Oleksin pidanud ümber pöörama ja jätma selle narri oma vempe tegema, kuid siis märkasin, mis hilbud ta keha katavad. NEED ON MINU RIIDED!

Olgu, need tema jalgade ümber olevad nõmedad roosad sokid, mida ta kusjuures terve eelmine nädal kandis, pole minu sokisahtlist. Ometigi on aga minu riidekapist tema keha vaevu kattev miniseelik ja särk, mida kandsin eelmisel laupäeval, kui suvalised riided oma palja keha katmiseks selga ajasin.

Pealegi sai mulle äsja palju-palju selgemaks, miks Jax kohe eriti pahur oli. See seelik, mida Troy näilise uhkusega parasjagu kannab, kui ta ühe koolivenna põse juurest teise juurde keksleb, on justnimelt minu eksi kingitud riideese. Olen seda kandnud vaid korra, kuid mitte rohkem, sest see on tõesti liiga lühike ning võin vaid aimata, miks mu tolleaegne poiss-sõber mind sellise kingiga üllatas.