Niisiis, nüüd ma tean, et mind, Troyd, Reginat ja mu kullakallist eksi ei ole sugugi hea mõte ühte autosse panna. Justnimelt - õhkkond mu endise poiss-sõbra Jaxoni autos ei olnud sugugi meeldiv, kui me kõik neljakesi koos istusime ja laagrisse sõitsime.
Jax, kes ei olnud ilmselgelt veel üle saanud sellest teadmisest, mis minu ja Troy vahel mu sõbranna vetsus juhtus, tegi pidevalt teravaid torkeid ning märkusi nii minu kui ka Troy pihta. Samas kui Regina oma kerge olekuga üritas alati midagi öelda, et neid torkeid pehmendada. Sarnaselt käitus ka Troy, kuigi ta ei rääkinud palju, aga igal korral, kui ta oma suu avas, proovis ta jääda lõbusaks. Mina aga jälgisin vaid aknast kiiresti mööduvaid ning häguseid puid, kui me telkimisplatsi juurde sõitsime.
Igatahes oli kogu see autosõit ja õhk sealses sõidukis nii lämbe ja paks, et peagi metsavahelisele lagendikule kohale jõudes ning autost väljudes tundsin end viimaks vabana. Sirutasin natuke oma selga, kui auto kõrvale seisma jäin ning jälgisin meist eemal olevat mu venna vana romu.
Kae nalja, kolm musketäri ei pannudki matsu ja nad on ilusti kohale jõudnud.
Troy liikus Jaxi vastumeelsest olekust hoolimata talle appi, kui nad pagasnikust grillimise asju välja tõstsid, et need lõkkeplatsi juurde vedada, kus mu vend, Axel ja Ricky omi asju toimetasid.
Omi asju tähendab, et kuulsin neid vaidlemas ja lollitamas.
Olin tegelikult juba oma venna poole liikumas, et talle üks korralik keretäis selle eest anda, et ta minust enne mööda kimas ja mu Troyga keset pärapõrgut jättis. Milline vend teeb sedasi? Mind peatas aga Regina kerge koputus mu seljale.
"Liz? Saaksime korraks rääkida?"
Noogutasin õlgu kehitades ning liikusin Regina kõrval teistest natuke eemale. Ma võin Kevinile pärast ka peksa anda.
Kui olime eemale seisma jäänud, nägin, kuidas muidu alati enesekindel Regina natuke oma sõnade taha takerdus, kui juttu alustas: "Ma ei teagi, kuidas seda täpselt küsida või nii, aga ma arvasin, et ma peaksin sinuga enne rääkima."
"Nii? Jaxist või?" küsisin segaduses olles. Ma saan aru, et nad on sugulased, ilmselt mu eks Jax käis oma täditütrele peale, et ta minuga räägiks ja ma Jaxile uue võimaluse annaksin või midagi. Seda ei juhtu.
"Ei," sõnas Regina kindlalt.
"Millest siis?"
"Troyst."
"Okei? Mis temaga?"
Tõesti, mida on Reginal minuga Troyst rääkida?
"Ma tahtsin küsida, et kui tõsine see kõik sinu ja Troy vahel on?" küsis tüdruk kerge ärevusega. "Kui teil on mingi tõsine teema, ma ei hakka end kusagile vahele toppima, aga mulle Troy meeldib ja ma mõtlesin, et kui sul ei ole temaga midagi, et kas see on sinu poolt okei, kui ma üritan? Aga ütle ausalt, kui sul midagi selle vastu on, sest ma ei taha meie suhteid sellepärast rikkuda."
Mis? Segadus on täielikult kogu mu mõistuse vallutanud, ma ei oska kohe mitte midagi öelda ning ma ei mäletagi, kuna viimati mu kulmud nii kortsus olid - võib-olla nädala alguses, kui Troy minu riietega koolimaja peal ringi käis ja poisse musutas.
Regina tegi ilmselt minu poolsest vaikusest omad järeldused, kui ta ettevaatlikult küsis: "Nii et ikkagi on midagi teie vahel? Siis ära muretse, ma ei tee Troyga mingit tegemist. Ma ei taha midagi teie vahel ka ju ära rikkuda."
Leidsin nüüd kiirelt oma sõnad, kui vaikselt naerma hakkasin ja käed rinnale ristates tüdruku arusaamised tagasi lükkasin: "Aa, eiei, ma lihtsalt olin korraks segaduses. Mul ei ole Troyga mingit teemat, ma ei tea, miks sa seda üldse arvad."
YOU ARE READING
Armas idioot
Teen FictionMida teeksid Sina, kui leiaksid ühel hommikul oma voodis ärgates enda kõrvalt tundmatu noormehe, kelle käsi on käeraudadega Sinu külge aheldatud? Põõnaksid voodis edasi või läheksid endast välja, just nagu meie peategelane Lizzy? Lizzyl pole aimugi...