Õnnetu Armastus: Medaljon

2. Palgamõrvar

Kell oli juba 18.45. Mul oli veel 15 minutit aega, et kõik korda seada. Tegin väikse meigi, panin jalga dressid ning selga lohvaka särgi ning tegin lohaka krunni.

Varsti kõlaski koputus. Läksin ust avama ja seal seisis Alex. "Näe, need on sulle," lausus ta ja ulatas mulle roosid ning kallistas mind. "Aitäh," vastasin ning kallistasin teda vastu. "Aga astu edasi ja pane asjad sinna lauale," kutsusin ta sisse ning palusin tal asjad köögilauale panna.

"Nii, mis filmi vaatame?" Küsisin, kuid Alex ainult kergitas õlgu. "Mhh...Ma ka ei tea ju," vastasin tuimalt. Alex muigas. "Vaatame "Süü on tähtedel" ?" " Olgu," vastasin ning hakkasin filmi otsima. Panin veel popkorni kaussi ning joogid klaasidesse ja sättisime end teleka ette.
*
"Beatris..Ärka," kuulsin kellegi häält. "Mh? Mis on, kas ma jäin magama?" Küsisin ning avasin oma silmad ja avastasin end Alexi kaisust. Tõusin koheselt püsti. Alex muigas. "Eiei, nii oli väga hea," Noogutasin ning vaarasin kella. Kell oli 22.38. "Ee, kuule...Mis me teeme nüüd?" Küsisin Alexilt ja ringutasin end. Ta vaatas mulle mõtliku pilguga otsa, lähenes mulle. "Eeee...Sul oleks vist aeg koju minema hakata?" Vaatasin küsival pilgul talle otsa ning ta naeratas.

Ukse peal me veel kallistasime ning siis oligi ta juba läinud. Otsustasin, et koristan hommikul ja läksin oma tuppa magama.

*
"Oh jumal küll noh, juba tulen!" Karjusin vannitoast ja läksin ust avama. Ma olin nii imestunud. "Sina...?" Ja ta noogutas. Ma hüppasin talle kohe kaela. "Lucas, kus sa olnud oled?" Ta pilk langes maha. "Ma...ma pidin mõtlema natuke nende asjade üle järele.." vastas ta mulle kurvalt.

"Aga..mis siin mõelda on?" Pärisin Lucaselt, kuid siis tuli ka keegi teine. "Tris! Hei! Kas tahad minuga kinno minna?" Karjus Alex. Lucas pööras selja ja vaatas Alexit, siis jälle mind. "Ah, et nii siis...Ja mina veel lootsin, et ma tõesti meeldin sulle..." ütles mulle Lucas nuttes ja jooksis minema. "Ei! Lucas! See pole nii nagu sa arvad, tule tagasi palun!" Karjusin Lucasele, kuid ta oli juba kaugel. "Tra mida sa teed siin? Vaata?! Sa rikkusid kõik ära!! KÕIK! Ma ei tule sinuga enam kuhugile!" Karjusin Alexile näkku ning lõin ukse pauguga kinni.

Jooksin oma tuppa ja hakkasin Lucasele helistama. Telefon, millele te helistate on välja lülitatud või teeninduspiirkonnast väljaspool. Kurat! Viskasin telefoni nurka ja lihtsalt hakkasin nutma, kuni mulle tuli sõnum.

Palun ära igatse mind! Ma sõidan koju, sest mu haigus on hullemaks läinud ja võib-olla ei saa seda ravida. Ma ei taha, et sa piinleks ja näeks mind suremas. Me ei kohtu enam ega räägi midagi. See kõik on sinu huvides, Tris. Armastan. Sinu Lucas.

Mida? Ei, see ei saa võimalik olla! Hakkasin Lucasele helistama, kuid number polnud enam kasutusel. Ei, palun...Mingi võimalus ju peab olema.

Istusin oma voodil, silmad täiesti nutetud ja vaatasin aknast välja. Otsustasin jalutama minna. Jooksin esikusse, panin riided selga ja jalanõud jalga ning läksin.

Kõndisin pargis ning mõtlesin elu üle järele, kui kuulsin, et keegi hüüab mind. "Tris, oota!" Karjus keegi. Pöörasin end hääle poole ning nägin, et see oli Alex. "No mida sina siit veel tahad? Kao ära, ma ei taha sind näha!" Nähvasin.
"Mida ma sulle tegin, et sa selline oled minu vastu?! Alguses oled mu vastu nii sõbralik ja nüüd karjud mu peale nagu viimane hull!" karjus Alex mulle näkku.
"Sinu pärast läks Lucas ära, ma tahtsin temaga niigi võib-olla ta viimased kuud koos veeta aga sa rikkusid kõik ära, ma vihkan sind!!" Karjusin ning tundsin kuidas pisarad mu põskedelt voolama hakkasid.
Seejärel kõndisin tuldud teed tagasi otse koju, seda tegi ka Alex.
**
Koju jõudes jalutasin otse kööki, et omale rahustavat teed teha, panin veekeetja tööle ja võtsin riiulist omale tassi.
Kui vesi valmis sai panin tassi teepaki ja suhkrut seejärel ka kuuma vett. Istusin laua taha ja hakkasin lihtsalt nutma.

Läksin oma tuppa voodisse, et magama minna peale seda rasket päeva.

Proovisin magama jääda juba tund aega; aga ma mõtlesin ainult Lucasest, mu peas kordasid ainult küsimused:
Mida ta teeb hetkel?
On ta õnnelik?

*
Hommikul ärgates helises mu telefon. Jälle. "Jaa? Beatris kuuleb!" Vastasin. "Hei, Tris! Kas tahad peole tulla täna õhtul?" Küsis keegi. Ma lollakas polnud isegi vaadanud, kes helistajaks oli. "Ee, kes räägib?" Küsisin ebalevalt. "Mina, Dougie! Ära ei tundnud või?" "Mida sina?? Oot? Sa oled tagasi?? Appi, muidugi tahan ma tulla!" Vastasin ja hakkasin vaikselt juba kiljuma. "Ma tulen korjan su kell 18 peale, ok?" Küsis ta. "Muidugi! Ootan!" Vastasin ning ta pani kõne kinni.

Dougie oli kunagi mu parim sõber, kuid siis läks ta välismaale ja me ei näinudki enam.

Vaatasin kella ning kell oli 12. Mul oli aega 6 tundi. Mõtlesin minna poodi. Appi, kuidas ma ei taha sinna minna..Aga ma pean ja...Pealegi, praegu on valge.

Panin jalga mustad lõhkised teksad, selga musta t-särgi ja sellele musta kampsuni ning jalga valged tennised. Juuksed kammisin läbi ning jätsin lahti. Meiki polnud vaja teha.

Kõndisin poe poole, kui nägin eemalt Alexit. Ta tundus teistsugune. Ma läksin temast mööda ja nägin, et ta süstis end. "Mida sa teed?" Karjusin ja tõmbasin süstla ta käest ära ja viskasin selle eemale. "Mis see sinu asi on?" Vastas ta ülbelt ja pööras pilgu eemale. "On ikka küll! Ma ei taha, et mu sõbrad endale haiget teevad!" "No, aga sa ju vihkad mind...Ja siis ma ei pidanud vajalikuks enam elada," vastas ta. "No mida see siis tähendab? Kas ma olen nagu mingi jumal kelle pärast kõik peavad elama?" Küsisin temalt. "Minu jaoks...oled sa kõige tähtsam,Tr-Pea alla!" Karjus järsku Alex ja tõmbas mu alla nii, et ma ei näinud midagi.

"Mis juhtus? Alex...? APPI!" Hakkasin karjuma, kui nägin, et Alexi õlg veritses. "Pole hullu, see ainult riivas, kuid Tris, mine siit ära, jookse koju ja ära tagasi vaata!" Ütles ta mulle sõnu luristades ja kaugusesse vaadates. "Aga A-" katkestas ta mind. "Mine! Ma saan hakkama, lihtsalt mine!" Karjus ta ning ma hakkasingi jooksma. Kui olin piisavalt kaugel jäin seisma ja vaatasin selja taha. Kedagi polnud.

Koju jõudes võtsin tassi ning lasin kraanist külma vett. Mis kurat see oli praegu? Miks Alex selliste asjadega tegeleb?

Jõin vee ära ja juba helistaski Alex. "On sinuga kõik korras?" Küsis ta. "Jaa, aga sinuga?!" Küsisin juba paanitsedes. "On, võin ma sinu juurde tulla natukeseks?" Ma mõtlesin ning vaatasin kella. See näitad juba 14.32. "Heaküll, tule," vastasin ning panin kõne kinni. Jäin Alexit ootama.

Istusin köögis täielikus vaikuses ning silmitsesin kella, kui järsku võpatasin. Uksel kõlas koputus. Läksin ettevaatlikult ukse juurde ja küsisin."Kes on?" Küsisin ning olin valmis juba kõigeks hinge kinni hoides. "Alex," vastas ta ja ma avasin ukse. Endalegi imestuseks tuli see, et ma langesin talle kohe kaela. Mul oli nii palju küsimusi talle.

"Mis asi see oli? Miks ta tulistas sind?" Küsisin, kui olime juba diivanile istunud. "Kuula mind nüüd rahulikult, ära sega vahele. See oli killer, ta tahtis mind tappa," seletas Alex. Tõusin püsti ja karjusin üle terve maja. "Mida?! Miks?!" "Sellepärast, et üks inimene arvab, et mina tapsin ta venna, kuid ma leidsin ta juba siis kui ta surnud oli...Ja oli juba kohus, aga mind tunnistati süütuks ja see inimene ei leppinud sellega ning tellis palgamõrvari mind tapma," vastas ta rahulikult. "Ma ei saa aru kuidas sa nii rahulik saad olla?! Mõtle, mina oleksin võinud ju selle kuuli saada!!" Karjusin paanitsedes, kuid Alex oli tõesti rahulik.

"Ei, ta tapab ainult mind ja teisi vajadusel," rääkis ta. "Ee, selge, aga mul on sinuga ohutu..." sõnasin ma ja Alex noogutas. "Seda küll, mul pole aimugi, kuidas temast lahti saada," hakkas ta rääkima ja nägin, kuidas ta kurvaks muutus. "Aga Alex, mina aitan sind. Igat moodi, ära muretse," vastasin ja kallistasin teda. Alex oli mulle tegelikult ikka kallis.

"Aitäh Sulle," vastas ta ning kallistas ka mind. "Aga kuule..Ma lähen vana sõbra juurde peole õhtul. Ta korjab mu juba kell 18 peale ja mul on jäänud vaid 2,5 tundi, seega ma pean sättima hakkama," sõnasin ja ta noogutas, kallistas mind ja läks. "Tsau, räägime hiljem," Noogutasin ning sulgesin ukse.

____________________________________

Mis saab raamatu järgmises osas? Mis juhtub seal peol? Kas Alex teeb midagi, mis muudab Beatris arvamust kohutavalt? Kas Lucas ilmub välja või ei? Seda kõik juba järgmises osas!

Pildil Beatris.