Õnnetu Armastus: Medaljon

5. Võrratu Hispaania

Ärkasin Lucase äratuse peale. "Ärka kullake, lennuk läheb varsti," hõiskas Lucas ja sahistas millegiga toas. Tõmbasin teki üle pea, kuid Lucas tõmbas selle mu pealt ära.
"Mhh Lucas, ära tee, mul on külm," vingusin ü-tähte venitades.
"Aga peabki olema, tulen viskan sulle veel ämbritäie jääkülma vett pähe või? Marss püsti või lähen üksinda reisile!" Tegi ta mulle ultimaatumi ja me hakkasime itsitama. Tõusin siiski voodist püsti ja läksin riideid vahetama ning meiki tegema.

Meik tehtud ja riided seljas läksin kööki. Tundsin head muna ja peekoni lõhna. Äkki ongi Lucas see õige mu jaoks?

"Vau, sa oskad nii hästi ikka süüa teha!" Mainisin talle ning istusin laua taha ja sulgesin silmad. "No palju võib magada?" Küsis Lucas ja ma kehitasin õlgu. Tõepoolest ma armastan magada, see on mu üks kirg.

"Söö kiiresti ja hakkame liikuma," sõnas Lucas ja istus ise ka laua taha hakates sööma.

****

LENNUJAAMAS

"Oota, kus me nüüd minema peame? Küsisin Lucaselt ning ta näitas suuna.

Lennukisse jõudes sain ma koha akna all. Lucas oli õnneks ikka minu kõrval. Panin klapid pähe ja sulgesin silmad.

HILJEM

"Tris, no ausõna, palju võib magada!" Äratas Lucas mind ja irvitas.
"Sa peaksid teadma, milline unekott ma olen," laususin ja sirutasin end.
"Lennuk maandub kohe, pane kõrvad kinni," lausus Lucas ja nii ma tegingi.

Kui lennuk maandus, läksime selle värginduse juurde, kust kohvrid kätte saab ning Lucasel oli plaan auto rentida. Ta helistas autorenti ja palus autot nädalaks. Varsti saadetigi meile auto, Range Rover. Okei..Lucasel on vist palju pappi...

Istusime autosse ning Lucas istus rooli. "Noh, kas sa jääd nüüd ka magama, Uinuv Kaunitar?" Irvitas Lucas ja ma vangutasin pead. Ma ei tahtnud magada, Hispaania oli siiski liiga ilus koht ja küllaltki palav oli. "Lucas, palun tee aken lahti, jube palav on," palusin Lucast ja ta avaski akna. Pistsin pea aknast välja, nagu filmis. Lucas naeris kõrval ja lisas kiirust.

"Kaugel see hotell veel on?"
"No kuskil 15 minutit veel umbes," vastas ta ning ma noogutasin. Edasine sõit möödus vaikuses ja laule kaasa lauldes.

Hotelli ette jõudes ei suutnud ma suud kinni panna. See hotell oli imeline. Kõik oli nii ilus ja samas oli siin nii palju inimesi. Läksime autost välja ja Lucas võttis meie kohvrid. Läksime endale tuba võtma.

"Hola!" Öeldi meile.
"Umm...Hola, yo no habla español," vastas Lucas ja ma imestasin. Minu teada ta küll hispaania keelt polnud õppinud...
"Yes, this is your room key," kuulsin ma ainult, ilmselt olin jäänud mõtetesse.
Läksime Lucasega lifti ning me pidime sõitma 4.-ndale korrusele.
"Kas meil on ühine tuba?" Küsisin ning Lucas noogutas.
"Ära muretse, ma võin kuskil mujal ka magada, sa võta voodi," lausus ta pahuralt.
"Mhh, ma ei mõelnud ju nii seda, Lucas...Ma võin sinuga vabalt ühes voodis mgada, see pole probleem, ära muretse," vastasin, kuid ilmselt Lucas oli siiski vihane mu peale.

Jõudes oma tuppa, panime kohvrid maha ja läksime vaadet imetlema. Meie aknast oli imekena vaade basseinile, kus oli nii palju inimesi, lastega...Kõik olid rõõmsad. "No mis sa siin unistad?" Liitus minuga Lucas.
"Vaata, kui rõõmsad kõik on,"
"Jah...Kunagi oled ka sina seal, oma perega, rõõmsalt..." sõnas ta ning ta silmadesse tekkisid pisarad ja ta lahkus rõdult. Aitab mossitamisest, mõtlesin ma.

"Lähme ujuma, me tulime lõbutsema, mitte mossitama!" Hõikasin talle reipalt ning ta nõustus. Läksin vannituppa, panin bikiinid selga ja kleidi peale. Haarasin rätiku kaenlasse ning panin prillid pähe. Üsna peagi oli Lucas ka valmis ning me läksime jällegi lifti.

Basseini juurde jõudes läksin mina lamamistoolile, Lucas minu kõrvale. Varsti tundsin, et minu ees on vari. Avasin silmad ja mu ees seisis mimgi poiss. "Mine mu päikese eest ära palun!" Sõnasin ja sulgesin silmad. Vari jäi siiski ette ning see poiss seisis ikka veel ees. "Palun?!" Küsisin ja ta astus kõrvale.
"Kuule, mi su nimi on?" Küsis ta.
"Beatris," laususin tuimalt.
"Mina olen Daniel, ehk Dan," vastas ta ning ootas mu reageerimist. Ma ei vastanud midagi.

"Kuule Tris, ma tõin joogid!" Hõikas Lucas. Ma ei märganudki, kuna ta minema läks.
"Aa, aitäh," vastasin ma ning võtsin lonksu jääkülmast mahlast.
"Päris veider on siin eestlasi kohata," ütles sõna sekka ka Dan.
"Miks? Praegusel ajal on kõik ju reisimas ja Hispaania on super koht, kuhu tulla...Aga oled sa üksi või kellegiga koos?" Küsisin ma.
"Seda küll, aga ma olen sõpradega. Nad läksid jooke ostma. Vaata sealt nad tulevadki!" Hüüdis ta ning meie poole tulid 2 tüdrukut ja 1 poiss.
"Näe vaata, need on Maria ja Lucia ning tema on Juan Pablo," tutvustas ta mind neile ja ma ütlesin neile ka enda nime.
"Aga kas nad on eestlased või ei? Minu teada ei?" Küsisin Dan'ilt
"Oh ei muidugi mitte, ma kohtasin neid paar aastat tagasi siin, hakkasime suhtlema ja nad käisid Eestis ning nad õppisid eesti keele selgeks," vastas ta mu küsivale ning naeratus. Woooow ta naeratus!

"Tere, mina olen Maria!" Ütles Maria ning kallistas mind.
"Mina olen Juan Pablo, me llamo Juan Pablo!" Lausus ta ja naeratas. Okei, ma vist sulan ära...Nii kena...
"Y me llamo Lucia , ma ei räägi eesti keeles hästi," ütles ta ning naeratas ka. Tema aktsent oli väga armas. Siis tutvustasid nad ka end Lucasele ning Lucas oli lummatud Lucia naeratusest, see oli väga armas.

Otsustasime, et oleme reisi ajal koos Dan'i ja nendega. Nad on väga lahedad. Mariaga tundsin ma end nagu õde, Lucia oli samuti väga tore, Dan'il oli super huumorimeel ja Juan Pablo oli väga armas kutt, armsa naeratusega.

"Aga kuulge, lähme ujuma, c'mon," ütles Dan ja kõik olid nõus.
"Tüdrukud sülle!" Karjus Juan Pablo ja võttis mu sülle ning jooksis koos minuga basseini poole. Tundsin külma vett oma ihul ning vajusin vee põhja. Varsto tulin ma pinnale ning lagistasin naerda. Juan Pablo hakkas mind kiusama ja pritsis vett. Ühesõnaga olime me nagu väiksed lapsed...Kohutav!

Olime veel veidi basseinis ning varsti läksime tagasi päevitustoolidele. Mina olin Dan'i ja Juan Pablo vahel.
"Kas sa jäätist tahad?" Küsis Juan Pablo ning ma noogutasin.
"Kes veel jäätist tahab?" Hõikas ta siis üle rahva ja kõik karjusid jaa ning ütlesid oma maitsed. Juan Pablo võttis Dan'i kaasa ja läinud nad olidki.

Dan'i vaatenurk

"No mis arvad nendest beibedest? Täitsa pandavad ju?" Küsisin ma Juan Pablolt
"Sa ei mõtle ju mitte midagi halba ega ju?" Küsis Juan Pablo.
"Läheks õhtul peole ja lõbutseks nendega veidi? Mis arvad?"
"Tris jäta rahule! Ja parem ära puutu neid!" Lausus Juan Pablo ähvardavalt
"No nii? Kas poisike jõudis juba ära armuda või?" Irvitasin Juanile näkku
"Jõudsin jah, no vaata Trisi, imeline neiu lihtsalt, ta naeratus, ta pilk, ta juuksed, kõik on perfektne!" Juan oli nagu unistuses
"No aga perfektsust pole olemas, midagi peab olema mäda," laususin ma ja Juan Pablo pilk muutus.
"Kuule, mis jäätist Lucia, Lucas ja Maria tahtsid?" Küsisisin Juanilt, kui olime jõudnud jäätise juurde.
"Lucia tahtis maasika, Lucas šokolaadi ning Maria tahtis pistaatsia," vastas ta ning ma tellisin jäätised ära.

Tris'i vaatenurk

"Näe meie jäätisedude'd tulevad," hüüdis Maria. Juan ulatas mulle mu mustika jäätise ja teistele nende omad.
"Mmm kui hea..." mõmisesin ma
"Kuulge, täna on pidu kell 20, tulete?" Küsis Dan äkki.
"Noo ma arvan, et ikka. Eksju Lucas?" Vaatasin Lucasele küsiva pilguga otsa ning ta noogutas.
"Tuleme!" Hüüdsin ning kõikide silmis oli rõõmusära.

"Lähme ujuma veel, jube palav on," ütlesin ma, sest tõesti oli väga palav.
"Mis teha, sa ise oled liiga kuum, sa ei saagi maha jahtuda," sain vastuse Juan Pablolt ning me mõlemad naeratasime.
"Davai, lähme!" Hüüdis Lucia ning kõik jooksid basseini poole.
See oli nii lõbus, ma olen nii õnnelik, et neid inimesi kohtasin, loodan, et kohtume iga aasta.

________________________________

Pildil Lucia

Avaldan täna juba teise osa!😃
Aga loodan, et teile meeldis! Hakkan kirjutama rohkem ja tihedamini seda raamatut!

Järgmises osas peost ja sellest, mis seal juhtuma hakkab, lugege kindlasti!😉

Visake vote!😉😇