Hommikul tõusen ägisedes üles. Mu kael teeb põrguvalu ja minu imestuseks on mul ühe teki asemel kaks. Vaatan segaduses ringi ja tõusen püsti. Kuskilt tuleb ilgelt vastikut suitsulõhna.
Ja siis ma märkan teda.
Kongi nurgas seisab tumedates riietes poiss, kes kahe näpu vahel hoiab suitsu.
"Vaata aga vaata, kes lõpuks üles viitsis end ajada,"on tema esimesed sõnad.
"Kas sa pead siin tossutama? Kuidas sa üldse saad siin suitsetada?"
Ta vaid naerab mu üle ja siis ma mõikan lõpuks.
"Ahhaa. Sina oledki siis James."
"Jap. See olen mina isiklikult ja sina oled Tessa. Vajad veel aega tuttvumismängudeks?"
Kuradi nõme jobu.
"Ära kujuta ette, jobu."
Ta silmades süttib vihaleek ja ta haarab mu käe tugevasse haardesse.
"Ära iial. Ma kordan iial räägi minuga nii."
Tõmban oma käe ära ja põrnitsen teda tigedalt.
"Kas su ema ei õpetanud sulle, et naistega ei käituta sedasi?"
James tõmbab järgmise mahvi mürki ja toksib jalaga maad.
"Mul pole ema."
Tundsin end automaatselt halvasti ja mul oli kahju.
"Anna andeks. Mul on väga kahju... Millal sa välja saad,"juhtisin teema kõrvale.
"Heal juhul täna, saan mingi trahvi ja kõik. Jumala mõttetu asja pärast hoiavad siin... Naljakas, et sinusugune pailaps siia sattus. Miks su emme ja issi sind välja ei ostnud?"
Ma sain aru küll, et ta minu üle naeris ja see vihastas mind.
"Ma... Mu vanemad ei tohi sellest midagi teada, sest muidu nad löövad mu maha."
"Nii et saad ise hakkama?"
"Üritan..."Üks vanem politseinik astus koridorist välja ja suundus meie kongi poole.
"Tessa Wander, tulge. Me viime Teid ülekuulamisele."
YOU ARE READING
Tappev Armastus
Teen FictionArmastus on surm. Aeglane ja piinarikas õõvastav õndsus. Kõik puruneb laostava kiirusega ja normaalsus muutub võõraks kui elukeeris tüdruku unustamatutesse situatsioonidessse paiskab. See on algus loole, mis näitab kui tappev võib armastus tegeliku...