Tappev Armastus

Segaduses

Ma ei tahtnud seda teha, aga nüüd ma lihtsalt pean selle meetme kasutusele võtma, sest nii tuleb see osa parem (ei oska öelda, kas selliseid osasi tuleb veel, aga eks tulevik näitab) :)
Ehk siis selles osas räägib James enda vaatevinklist, mis edasi läheb :)

Ma loodan, et:
1) ei aja Teid sedasi segadusse
2) ja Teile meeldib nii rohkem

Aga asume siis asja kallale ;)

☆☆☆☆☆☆☆☆☆☆☆☆☆☆☆☆☆☆

James

Teritan kõrvu kui kuulen, kuidas Tessa pehmete sammudega üle põranda kõnnib ja siis tekkidest tehtud asemele pikali heidab. Hetkeks jääb kõik vaikseks ja üritan teeselda magamist.

"Sa andsid meelega mulle sellise särgi?"

Muigan tahtmatult, kuid hoian end vagusi, et mitte teda uuesti ärritada.
Viimasena kuulen, kuidas ta head und soovib ja peagi kostub vaid aeglast hingamist.
Ohkan ja silun oma juukseid.

Hoolimata faktist, et särgita magan, tunnen, kuidas linad mu ihu külge kleepuvad ja see oma korda paneb mind vihkama neid lühikesi pükse, mis mu reite vastu liibuvad.
Vahin nagu kivikuju oma toa lage ja soovin kogu südamest, et kogu situatsioon oleks praegu teine.

Meie vahel on kõigest meeter, kuid see barjäär, mis saatanlikult meid eraldab, annab iga kuradima kord elektrit. Alati kui ma üritan armastada siis miski paiskab mind tagasi ja käsib mul teda endast eemale tõugata, et ta haiget ei saaks.

Kurat, ma olen lihtsalt üks hale kurjategija, kes ära armus ja nüüd käitub nagu viimane jobu.
Kui kõik oleks vaid teisiti ja mul poleks jamasi nende Cervitedega.

Kõik lendas kolinal kokku kui ma neile vahele jäin, nende tagant varastamisega. Kui ma poleks sel ööl otsustanud tagasi minna, oleks kogu praegune jama olemata.
Nendega oma tegevuse sidumine on olnud kogu mu elu jooksul tehtud sigaduste kõrval kõige hullem.

Ma võiks välja vabandada meeleheitega, aga see ei muuda fakti, et nüüd on nuga mu kõri peal ja mitte keegi ei saa seda ära võta ilma ise haiget saamata.
Ma ei taha, et Tessa on see, kes kannatab. Ise ma selle sitaga hakkama sain ja järelikult olen mina see, kes jama korda ajab. Isegi kui ma pean selleks Tessa end vihkama panema, et teda endast eemal hoida.

Kurat see saab olema raske, sest see plika on minu südame kõige kaugemasse nurka end sisse seadnud ja lausa patt on teda sealt välja ajada.

Tema imeilusad silmad tungivad mu hinge põhja ja lihtsalt valus on näha neid kurvana, segaduses või pisarais.
Ma imetlen tema julgust, et ta julges tagasi tulla ja seda veel minu pärast.

Heidan linad kõrvale ja sirutan ennast. Ma ei tea, mis mul arus on, aga see, et Tessa põrandal magab, piinab mu südametunnistust.

Ta magab rahulikult keras nagu kassipoeg-- sügaval tekkide vahel ja ainult nina välja paistmas.

Ettevaatlikult kergitan tüdruku oma käte vahele, mille peale ta korraks liigutab end ja siis sirutab käe mu õla vastu. Kannan ta voodi ühte nurka ja asetan oma teki talle lisaks peale. Öelgu ta mis tahes-- ma tean ju, et põrand läheb keset ööd külmaks--ja pealegi mul on suur voodi, kuhu mahub vabalt kaks inimest ära.

Pikutan edasi pimedas toas, kuid nüüd magab Tessa minu kõrval-- silmad armsalt suletud ja juuksed ümber pea nagu lained vooklemas.
Hoolimata sellest, et olen nii väsinud ja läbi kolgitud, ei suuda ma uinuda.
Küllap on mul veel nii paljut vaja mõelda ja filtreerida läbi oma ajusoppide, et see ei lase magada.