Tappev Armastus

Võltspisarates meduusa

Sarkastiline hääl kõlab kajana üle terve toa ja mu silmad kohtuvad vapustavalt kena naisterahvaga, kes nüüd relv oimukohal ukse peal seisab.

"Vanessa?! Mida kuradit sa siin teed?"

James rapsab relva tagasi ja asetab selle vilunult püksivärvli vahele.
Hoian hinge kinni ja tänan õnne, et mind varjab see totter nurk. Mu süda taob nagu pöörane ja hinges pitsitab, sest mul pole aimugi, kes on see naine.

"James, pole vajadust ärritumiseks. Ma kuulsin, et sul on probleemid ja minul on sinu abi vaja nii et.... Läheksime äkki sisse siis saab täpsemalt rääkida," sõnab ta osavalt teemat juhtides ja pilgutab võrgutavalt oma silmi.

Jamesi raudne hoiak leebub ja pead raputades astub ta ukse eest kõrvale.

"Astu edasi."

Kõrgete kontsasaabaste klõpsudes kõnnib naine enesekindlate sammudega edasi ja asetab siis oma käekoti toolile. Kõrgi hoiakuga võtab ta seljast oma kasuka, mille all olnud kleit kogu oma säraga välja ilmub. Vanessa istub peenelt nagu daam, ennast sättides tooli peale.

Ta on siin ainult paar minutit olnud ja juba kõik haiseb tema parfüümi järgi.

James kõnnib segaduses pilguga lauani ja jääb seletusinõudva näoga naist vaatama. Naine naeratab säravvalget naeratust ja lükkab sujuvalt oma blondid juuksed üle õla.

"Oh, James, mul on nii hea meel sind üle pikka aja taas näha! Teeks äkki taaskohtumise heaks mõned toostid? Ma ei ütle ära klaasikesest heast veinist," lausub ta veidi manipuleeriva alatooniga.

"Vanessa, lõpeta jamamine. Mida sa tahad?"

Teatraalse ohkega võtab naine kotist välja kausta ja ulatab selle Jamesile, kes selle hetkegi kaotamata endale haarab.

"Mis see on?"

"Seal on kirjas kõik kuriteod, millele annavad kinnitust kõik eelnevalt leitud asitõendid. Lihtsamalt öeldes-- kuriteod, milles süüdistatakse Cervitesi. Ma nägin sellega kurja vaeva, aga sain selle valmis ja mis kõige parem.... Ma leidsin tunnistaja!"

James lappab kaustas lehti ja naine muheleb rahulolust. Mõtted käivad mu peas veidralt ringi ja otsustan aeglaselt taganedes tagasi elutuppa hiilida. Ma ei oska midagi sellest arvata ja mu ainus soov praegu on tagasi koju minna. Kuidas ta üldse teadis siia tulla? Kas James helistas talle kui ma magasin?

Istun tugitooli ja jään närvid pingul ootama. Ma ei peagi kaua ootama kui järsku uks avaneb ja James mureliku pilguga mind vaatab.

"Tessa, kõik on korras. Mu vana tuttav tuli siia ja ta saab meid aidata. Tal on tõendeid, mis meie ütlusi kinnitaks ja neid raiped eluks ajaks kuivikuid närima saadaks," sõnab ta natuke kahtleva häälega.

"James, kellega sa räägid?"

Ehmunud ja üllatunud pilk naise silmis omandab vihase kiskja tooni ning tema rohelised silmad muutuvad tumedamaks.

"James, kes on see neiu?" küsib ta veidi kõrgendatud häälega ja astub sammu ligemale.

"Vanessa, tema on Tessa. Tessa, tema on Vanessa."

Tõusen püsti ja tunnen piinlikust selle esitluse pärast. Põlglikult ulatab Vanessa oma käe ja nagu ametliku vandena surume kätt. Tema peenikeste sõrmede ümber on mitmeid sõrmuseid, erinevat värvi vääriskividega.

"Meeldiv tutvuda," sõnan teeseldud viisakusega ja tõmban käe ära. Ausalt öeldes sellest naisest tulvav ebameeldivus tekitab minus hirmu.

"Ahha, sellest ka need võileivad laual! Ma oleks pidanud taipama, et sul külalisi on, aga kuna sa siia pole mitte kunagi kedagi toonud siis ma poleks seda osanud arvatagi," sõnab ta ja vaatab uuriva pilguga mind alt üles.

"Tema siia sattumine on pikk lugu," lausub James ja vaatab mulle tähendusrikka pilguga otsa ning suundub tagasi kööki.

Naise silmad põlevad nagu söetükid ja tema juuksed langevad nagu meduusal õrnate lokidena mööda ta selga alla. Heidan talle kõhkleva pilgu ja üritan Jamesile järgneda, kuid naise kõhn käsi peatab mind.

"Hoia distantsi, femme laide," sõnab ta ja tõstab tülgastatust väljendades oma käe minust eemale.

See kole, ülestuunitud, krohvitud ja võltsrindadega krõhva kutsus mind inetuks naiseks?

Mida ma valesti tegin, et ta minuga nii halvasti käitub? Peab ennast ei tea, mis peeneks prouaks. Ärgu arvakugi, et ma koolis niisama pükse nühkimas käisin! Prantsuse keelest arusaamisega pole mul kunagi probleeme olnud.

"Tunned ennast haavatuna?" lausun naeratusega ja astun end tagasi hoides temast-- võlts naisest--mööda.

Kes see naine on omast arust? Alles mõni minut tagasi sain temaga tuttavaks ja juba loobib siin prantsuse keelseid sõimusõnu. Kas ta arvab, et ma olen nii naiivne ja ei saa aru kui minusse põlglikult suhtutakse?!

Manan näole ülbe grimassi ja kõnnin Vanessast mööda, mis teda veel tigedamaks ajab. Konkurents ja armukadedus peegeldub ta silmadest liigagi eredalt.

Suundun tagasi kööki ja istun Jamesi kõrvale, et ka ise neid pabereid näha, mida ta tõsise pilguga uurib.
Vanessa saadab mu poole järjekordse jälestust väljendava pilgu, mis mulle vaid nalja teeb.

Pirtsutagu pealegi-- ma olin siin ennem.

"Minu osa on täidetud, James. Nüüd aita sina mind," sõnab ta kõrgendatud häälega ja naeratab soojalt Jamesile, kes seda naeratust ei märkagi.

"Räägi asjast."

Vaikin ja vaatan uudishimuga, kuidas Vanessa näole ilmub haletsusväärne ilme.

"Mul on vaja kohta, kus paar ööd mööda saata. Me oleme jälle Frediga tülis ja ta viskas mu kodust välja."

Vaene mees, kes sind taluma peab.

"Ma mõtlesin, et äkki sa lubad mul siia jääda kuni me asjad korda saame. Ma ei teadnud, et sul külalisi on, aga ma ei jää kauaks ega tekitaks tüli."

No tule jumal appi! Sa näed ja ei mürista!

"Tema jääb siia?"

Küsimus lendab nagu ragulkaga lastud kivi mu suust välja. Mõtlematu käik, sest kaval helk ilmub naise silmadesse.

Vanessa astub paar sammu lähemale ja nagu võluväel ilmuvad ta silmadesse pisarad, mis ilmselgelt on võltsid.

Sügava ohkega suunab James oma pilgu naisele.

"No, olgu pealegi, aga ma ei taha sinu abikaasaga mitte mingeid probleeme. Mina ennast teie tülidesse ei sega," sõnab James ja asetab paberid lauale, suunates oma pilgu Vanessale.

Naeratus, mis õhkab kurjusest, ilmub naise suunurka ja nagu sellest oleks vähe, asetab ta käe Jamesi õlale.

"Ma teadsin, et sinu peale saab loota, kullake."

-----------------------------------------------------------

Ma ei teagi kui kaua mul selle osaga läks enne kui see päris valmis sai. Aga siin see on ja asjalood lähevad üpris dramaatiliseks ;)

Olete parimad ja tänan, et mu kirjutatud lauseid loete. Olen väga tänulik, et oma aega selle lugemisele pühendate :)

Teie, Shadowgirl