Tappev Armastus

Relvitu

Avan vaevaliselt oma silmad ja kahetsen oma otsust koheselt. Mu süda vajub saapasäärde kui leian end oma autos istumas. Pea kumiseb nagu trumm mu õlgade vahel ja torkiv valu rinnus ei taha järele anda.

Piilun pinevalt enda kõrvale ja mu hämminguks on mu kõrval James, kelle nägu on õudust tekitavalt verine.
Ta käed pigistavad pingsalt rooli, muutes marraskil sõrmenukid lubivalgeks ja vere rubiinpunaseks.

"Tessa?! Oh, Jumal tänatud... Ma hetkeks mõtlesin.."

Niutsatan valust ja tõmbun istmel kössi nagu siis kui veel väike plikatirts olin.

Jamesi silmades on murelikkus ja ta uurib mind põletava pilguga.

"Mis juhtus?! Kas me oleme pääsenud?"

Küsimuste laviin lämmatab mu kurku ja ma ei saa midagi teha minus pesitseva hirmu vastu, mis mind seest poolt pureb nagu marutaudis koer.
Suunan pilgu tahavaatepeeglisse ja siis ma mõistan, et me pole sugugi pääsenud.
Must Jeep Wrangler püsib meie kannul nagu kuri prussakas.

"Pane pea alla!"

Käratab James kiirust lisades ja ühest tee küljest teise manööverdades nagu haake tegev küülik.

Järsku lendab klirisev klaas tuhande killuna auto tagumisele istmele ja kõlavad lasud.

Jumal küll, jumal küll-- mida kuradit?!

Paanikahoog ja surmahirm poevad mu naha alla ning takkatippu kannatan jubedate värinate käes. James hoiab masinlikult roolist kinni, juhtides autot nagu vana rahu ise.
Ta silmis püsib fanaatiline pilk, mida võiks pidada ainult külmaverelise mõrvari omaks.
Järjekordne lask tabab auto stanget ja üritan veel pisemaks tõmbuda.

Ma olen nagu surmalõksus hiir, kellega hiiglaslik kass manipuleerib, hoides oma käppade vahel kergelt ära võetavat elu. Mul pole pääsu ja sel hetkel on kaks varianti-- kas me pääseme imekombel või sureme.

Jeep rammib minu auto külge, üritades meid teelt välja trügida.

"Vahetame kohad, sa juhid," lausub ta hetkegi kaotamata ning tõmbab vöö vahelt revolvri.

Ehmatusest endiselt kange, liigun masinlikult juhikoha poole ja sel hetkel tundus mu enda auto mulle nii võõras nagu poleks ma sellega kordagi sõitnud. James istub kõrvalistuja istmele, haarates hetkeks mu pihast kui kohti vahetame. Ülima kiirusega kerib ta klaasi alla ja sihib meid jälitava maasturi rehve.

Esimesel korral lendab kuul mööda, purustades ainult parema esitule ja James istub tagasi istmele ja äigab rusikaga vastu armatuurlauda hõõguva vihaga.

Ehmatusest pea järsku klaar, vaatan hetkeks Jamesi, kes paaniliselt mõtleb millegi peale.
Maastur alustab uuesti trügimisega meie teelt minema paiskamiseks, mis sel korral om veel hullem, sest minu abitus ei aita kuidagi kaasa.

"James?!"

Paanikas ei suuda ma korralikult mõelda ja ühel hetkel haarab James ühe käega roolist, tuues meid ohtlikust teenõlvast tagasi tee keskele.

"Hoia meid tee keskel, lisa kiirust ja kui ma ütlen, et pidurda siis vajuta piduripedaal täiesti põhja,"sõnab ta sihikindla näoga, asudes uuesti positsioonile.

Vajutan gaasipedaali ja kiirus tõuseb lubatust mitu korda suuremaks. Jeep lisab samuti kiirust ja peagi on mustendav maastur taas meil kannul.

"Sõida rohkem paremale ja ole valmis!"

Värisevate kätega haaran tugevalt roolist ja keeran järsult paremale, püsides endiselt maasturist ees väikese edumaaga.

"Nüüd!"