Tappev Armastus

"Naeratus näole"

Hommikuvalgus tungib tuppa ja voodist välja tulemine on kohutavalt raske.
Sukeldun teki alla ja otsustan veel paar tundi laiseldes mööda lasta, sest suvel pole erilisi kohustusi, praegu vähemalt, ootamas.

"Tessa! Tule siia! Sulle on külaline,"karjub ema ja mu uni on automaatselt läinud.

Kes tuleb mulle nii vara külla?

Hetkeks mõtlen, et see on Hailey, kes enne reisi minuga hüvasti jätma tuli, kuid tema oleks mulle siiski ennem helistanud.

Pesen kiirelt hambad ja keeran pähe lohvaka krunni ning panen selga oma lemmik dressikomplekti.
Mu nägu näeb välja nagu lehmakook ja ega sellest paremat ei saagi teha viie minutiga.

Viivitan veel kaks minutit ja siis suundun elutoa poole, kus ema räägib kellegiga.
Seisatan nurga taga ja kuulen vestlemist.

"Me oleme parimad sõbrad ja ma tahtsin temaga täna kinno minna. Kas on ikka okei minna kinno või on see igav ajaviide?"küsib tuttav hääl.

"Oh, mis sa nüüd! Muidugi on see okei. Ka mina käisin Tessa isaga koos kinos omal ajal ja see oli väga tore."

Kõnnin laua juurde ja sügan oma silmi, kuid uni on naksti läinud kui saan aru, KES see külaline on.

"Mida kuradit sa siin teed?"küsin tigedalt.

James muigab selle peale ja teeskeleb, et on solvunud. Mu ema paneb seda kohe tähele ja manitseb minuga nagu tobujussiga.

"Tessa! Vaata kui armas noormees ja sina räägid temaga nii halvasti. Ta tõi sulle isegi lilli,"sõnab ta ja sosistab viimase lause nagu nii muuseas.

James on riietanud end väga erinevalt sellest, kuidas ta tavaliselt seda teeb. Tal on jalga pandud sinised teksad ja seljas viigisärk.
Mu silmad ei uskunud, mida nad nägid.

"Kas sa nii tuledki minuga kinno?"küsib James ja ulatab mulle kolm punast roosi, näol kentsakas muie.

"Aitäh. Ei, ma ei tule sinuga üldse kinno nii et ära muretse minu välimuse pärast,"lausun ja asun minekule.

"Tessa, sa lähed, sest see on sinu ema käsk,"ütleb ema karmilt.

Ei no mida värki! James meelitas mu ema enda poolele?

*****
Kõnnin vastumeelselt Jamesi käevangus kino poole, mis asub umbes poole kilomeetri kaugusel.

"Sa näed selles rohelises kleidis väga kena välja, muide,"sõnab ta.

"Aitäh. Kuidas sa üldse mu emale vahele ei jäänud, ma mõtlen suitsetamisega? Tal on mingi eriline lõhnataju sellisete asjade peale ja ma ei saa aru, kuidas ta sellest aimu kohe ei saanud. Ta oleks sind kohe saatnud kuu peale mitte kutsunud tuppa,"sõnan upsakalt.

Jamesi näol püsib enesekindel pilk ja talle pakub rõõmu minu jonnakas jutt.

Kuum päike keedab musta asfaldit ja kahetsen, et päikeseprille kaasa ei võtnud. Mu silmaläätsed lausa kõrbevad peakolju sees, mis viib mu tuju nulli.

Vähemalt mõnel on meeldiv sellist ilma nautida.
Meie ees kõnnivad turistid, kes naerusuiselt pilte teha klõbistavad ja üks neist pritsib kaaslasi veega. Nad suunduvad meist paremale jääva hoone seina juurde, millele on kujutatud roosakad lilleõied.

Möödume seltskonnast ja naerusuine tüdruk astub meile julgelt ligi kui märkab mu uudishimulikke silmi neid uudistamas.

"Me võime teist ka pilti teha ja saate selle kohe endale,"naeratab ta südamlikult ja viskab oma roosaks värvitud juukseid seljale.

"Ei, me peame kinno minema,"vastan ma.

"Aitäh, meil on aega. Teeme pilti,"lausub ta ja tirib mind seina poole, kus tüdruk kaamera käes, juba ootab.

Mossitan ja seisan tema kõrvale pahase näoga, mille peale James mu ümbert haarab ning ligemale tõmbab.
"Naeratus näole!"
Naeratan viivuks ja vaatan kaamerasse, mis meile suunatakse.
"Awww. Te olete nii nummid,"sõnab tüdruk ja ulatab meile kaks pilti.

"Aitäh. Palju me võlgneme?"küsib James.

"Ei midagi. See on kingitus meie poolt. Olge edasi nummid,"lausub neiu armsalt silmi pilgutades.

"Aitäh,"vastame justkui ühest suust ja asume taas kino poole teele.

"Noh, kas me pole mitte armsad? Kuule, tee nüüd natuke rõõmsam nägu pähe. Ma ju üritan täna pisutki parem olla kui meie eelmisel koosviibimisel,"sõnab ta muretult.

"Okei. Ma annan sulle võimaluse üritada. Käitu viisakalt ja mina üritan tänast nautida. Rahu?"

"Rahu, Okasroosike,"vastab ta naerdes.

****
Hoolimata sellest, et James mu tuju hommikul ära rikkus, lõppes õhtupoolik oivaliselt.

James on nii veider, sest tal on kaks absoluutselt erinevat poolt ja ta tujud sarnanevad Ameerika mägedele.

Egoistist hoolivaks härrasmeheks ja tülpinud elupõletajast hetke nautijaks.

Nii veider kui see ka ei ole, on tema lõhestunud isiksus tundma õppimise vaeva vääriline.
Üks pool minust ihaldab teada, aga teine pool särab ereda ohutulega, mis eemale tõmbuda käsib.

James silub oma geelitatud juukseid ja imetleb päikeseloojangut, silmis õnnelik pilk.

Ta nõustus mind ka koju saatma ja terve tee vestlesime imelikul kombel täiesti kultuursetel teemadel.

"Kuidas sulle film meeldis?"küsib ta mu mõtiskluse keskel.

Film oli adrenaliinist pakatav märul, mis mulle kohe meeldima hakkas.
James oli valinud filmi, mida ma tahtsin tegelikult juba ammu vaatama minna ja otsustasin teda tänada selle eest.

"Film oli super. Mu uus lemmik,"vastan naeratades.

"No näed. Õhtu lõpuks ongi meil tore ja sinu tuju on ka parem,"lausub ta mu koduväravas.

Piinlik vaikuse hetk paneb mind punastama ja asun minekule.
"Ee, aitäh sulle, et täna nii tore olid."

Tema näol mängleb naljakas emotsioon, kuid siis hakkab ta taskus sobrama ja sammub minu poole.

"Sa unustasid meie pildi. Üks oli ju sulle,"lausub ta ja ulatab mulle ruudukujulise objekti.

Meie sõrmed riivavad hetkeks ja staatiline elekter läbib mu sõrmeotsi. Otsin ta silmi, milles peitub tuhat erinevat tunnet ja ka tema uurib mu silmi.

Oleme nagu magnetid, mille tõmbejõud üksteise juurde tõmbab ja vahemaad vähendab.

Jamesi käed liiguvad ümber mu piha ja ta tõmbab mind enda vastu. Mu süda peksab tuhat korda minutis ja see hetk tekitab minus kaootilisi tundeid.

Ta surub oma huuled impulsiivselt minu omadele, kuid hoolimata sellest on see suudlus täis õrnust.

Tuline leek kõrvetab mu huuli ja mõistus ei suuda toimuvaga kohaneda, südamest rääkimatagi.

Eemaldume teineteisest ja vaatame üksteise silmadesse, teadmata,mida öelda.

"Ma siis hakkan minema. Näeme millalgi,"asub James minekule, käed taskutes ja pöörab mulle selja.

"Okei siis,"lausun ja puudutan sõrmedega oma huuli.

Jamesi kogu kaob pimedusse ja mina jään teda vaatama kui ta kaugusesse suundub...

Sellest ei tule nagunii mitte midagi välja...

""""""""""""""""""""""""""""""