Tappev Armastus

Tõde

James

Kivid krigisevad mu jalge all kui mootorrattalt maha hüppan. Ma oleksin pidanud aimama, mis teoksil on juba varem. Silun oma juuksed sirgeks ja astun märgatavalt suurema enesekindlusega maja poole, mis kisendab jõukuse ja metsikute pidude järgi.

Koputan uksele ja seisan veidi aega vaikuses, organiseerides oma mõtteid, kus vailtseb hetkeline korralagedus.

Tammepuust uks avaneb ja keskeas mees juhatab mu elutuppa.

"Preili tuleb mõne hetke pärast. Tundke end nagu kodus."

Mees asub minekule, kuid peatan ta.

"Kas perepoeg on ka kodus täna?"

Kuigi tean vastust, ei tee kunagi liigne ettevaatlikus paha.

"Ei, ta tuleb alles homme pärastlõunal. Äri vajab ajamist," sõnab ta madala häälega ja jääb mind kahtlaselt vaatama.

"Soovite teate jätta?"

Raputan pead ja tänan teda. Nii, et kellegil on äri ajada üle pika aja või mis?

"James!"

Vanessa kiljatab rõõmsalt ja liigub nagu lõgismadu puusade nõksudes minu poole. Punane kleit ja roosast kvartsist kaelakee on tema tundmatuseni meigitud näo juures nagu valatud. Ta naeratab ja asetab oma käed mu õlgadele, et mind lähemale tõmmata.

"Tead kui kaua ma seda hetke ootasin, et sa tagasi reaalsusesse tuleksid? Sa ju mõistad, et mina olen see, keda sa vajad?"

Mõttes oigan selle lause peale, mida ta on korrutanud mulle sellest ajast saati kui oma tundeid tunnistas.

"Vanessa, sa oled väga kaunis täna."

Tema käed liiguvad mu lipsuni ja ta tõmbab selle sujuvalt lõdvemaks. Naeratusega suundub ta järgmiseks oma isa alkoholikapini.

"Veini või viskit?"

Naeratan ja keeldun, kuid see kurvastab teda.

"Sa võid siin täna ööbida. Pole vajadust muretseda. Võta," sõnab ta ja ulatab mulle viski.

Kallanud omale veini, istub ta mulle võimalikult lähedale ja libistab flirtivalt oma sõrmedega üle mu lõuajoone.

"Vanessa, miks sa Zianile infot andsid? Ma oleks surma saanud, kas sa seda tahadki?"

"Ma... Mu vend... Ta ei tapaks sind. Zian teab kui väga ma sind armastan," lausub ta ehmunult ja pilgutab segaduses silmi.

"Sa tead väga hästi, et alates meie vahelisest tülist, oleme me vihavaenlased. Ta üritas meie autot õhku lasta."

Vanessa näole ilmub haavunud ilme ja ta silmis helendavad pisarad.

"Ma ei tahtnudki sulle, vaid talle kättemaksta..."

"Tessale?"

Ta noogutab ja pisarad voolavad üle tema põskede.

"Miks? Miks ometi sa kaitsed seda plikat? Mina tean sind juba aastaid ja minu armastus on reaalne, aga ikka ja jälle sa tõrjud mind eemale. Nüüd sa valid tema minu asemele?"

"Vanessa, ma pole kedagi valinud kellegi asemele. Rahune maha ja räägime asjast," ohkan ja raputan vihalaine oma õlgadelt.

Ulatan talle salvrätiku ja ta kuivatab oma näo.

Meeleheitel naised ja ajuhaiged napakad, millega ma selle välja teenisin?!

"Tead, ma tõesti uskusin, et täna ma saan veeta oma elu parima ja romantilisema õhtu koos sinuga, aga ei. Me peame jälle tööst rääkima!"

"Olgu saad oma tahtmise. Sina räägi mulle, mida Zian plaanib koos oma tiimiga ja mina viin su õhtusöögile homme?"

Vanessa naeratab kavalalt ja tema hüsteeritsemise hetk vaibub.

Oi, bljää. Ma ikka oskan enda elu ohtlikuks elada.

"Kas Zian on sulle midagi maininud uue laadungi kohta?"

Ta vajub hetkeks mõttesse ja siis hakkab erutunult sädistama.

"Noo, üks päev ma kuulsin, kuidas Zian tülitses kellegiga telefoni teel ja käskis asjad korda ajada. Ma aiman, et tal on sellega mingid probleemid. Aga üks huvitav asi jõudis mu kõrvu eile hommikusöögi lauas. Zianil on uus tüdruksõber ja mulle tundub, et tal on temaga tõsised kavatsused."

Kallutan pead kõrvale ja kergitan kulmu.

"Zian-poisul on uus seelikualune leitud? Pole ime, et tal viimasel ajal on päitsed peas, nagu vanal täkul," lausun ja hakkan naerma.

Vanessa ei ole kindel, kas naerda või ei, ja ta kõigest naeratab häbelikult.
Sisimas ma tean, et ta on hea tüdruk ja ma ei peaks teda nuhtlema, aga perekond, mis teda ümbritseb on teinud temast täpselt selle, kelle vastu on lihtne tunda jälestust ja haletsust samaaegselt.

"Ma ei mõista, miks Zian on sinu vastu nii õel. Te olite nagu vennad kui ta oma äriga alustas, aga nüüd olete mõlemad üksteise kõri kallal nagu koerad."

"Me kasvasime välja sellest east. Ükskord saavad ka headest sõpradest vihavaenlased kui üks otsustab nuge teise selga virutada. Mul sai villand sellest, et mina olin see, kes vireles vaesuses samal ajal kui tema pani kogu raha oma tasku."

Mälestused muudavad mu meele mõruks ja viha ajab mind nagu härja tagajalgadele.

"Ma nii lootsin, et suudan teid lepitada, aga ilmselt on kõik lõplik. Ta mainis üks päev, et tahab riigist välja sõita, sest siin on tal liiga ohtlik. Zian kardab, et tema saladused tulevad ilmsiks ja ta ei taha trellide taha minna. Ka mina ei taha seda. Ta on ju minu vend..."

Vanessa kallab uue klaasitäie veini ja veidi aja pärast on ta purjus. Ta naeratab uniselt ja maigutab suud, tõstes oma pea minu sülle ning kukutades kontsad põrandale.

"Ma ei tea, miks ma nii palju vaeva näen. Mul pole vanust sittagi, aga juba tunnen ennast nagu vanur, kellel saatuseahel on jala küljes."

Ohkan ja silun ta juuksed kõrva taha.

"Koli siit minema ja ma garanteerin sulle, et su elu läheb paremaks. Leia endale uued sõbrad, kes sind väärtustavad sinu enda pärast mitte rahakoti järgi. See pole miski ahel, vaid negatiivsed inimesed, kes su elu tuksi keeravad," sõnan rahulikult ja ta suleb silmad.

"Võibolla tõesti...Aga sina James... Ma luban, et sind ma küll maha ei jäta. Ilma sinuta, oleks ma jälle kuskil purupurjus ja üksinda."

"Ah, mis sa nüüd..."

Vanessa sirutab oma käe mu õlale ja avab silmad veidi enne unne jäämist.

"Ma ei valeta..."

Ootan mõned minutid ja asetan ta õrnalt diivanile, tõmmates heleda pleedi tema õlgadele.

Mul on temast kahju.

Korjan oma tühjendamata klaasi laualt ja kallan selle lillepotti. Vedelik imbub mulda ja asetan klaasi riiulile.

Lahkun vaikselt ja sulgen enda järel ukse.

****
Tänase õhtuga sai selgeks see, et Zian kavatseb varvast lasta siit riigist. Peagi põlevad nad kõik põrgus. Nii lihtsalt mina sellel lõppeda ei lase...

-----------------------------------------------------------
Siin see on :) Pean hoiatama, et raamat hakkab vaikselt juba lõpule jõudma. Ma olen Teile tänulik, et olete minuga selle raamatu protsessis kaasa löönud :) Olete mulle ääretult kallid💕❤

Andke kindlasti kommentaarides teada, mida Te arvate ja kui on küsimusi siis küsige julgelt :)

APPIIII TE OLETE PARIMAD❤❤❤❤❤

KALLISTADES,
Teie Shadowgirl💞