Tappev Armastus

Pahandused paradiisis

Kuradi "armas" sõbranna mul ikka. Ma jään kogu selles jamas üksi süüdi ja ma isegi ei teinud ju midagi.
"Seiske paigal ja ärge kavatsegi ära joosta," möirgas üks politseinikest.
Teine politseinik väänas mu käed selja taha ja pani raudu.

*****
Mind viidi arestimajja, kuhu pollarite sõnul pean jääma kuni mu süüd tõestatakse ja siis määratakse karistus. Mind kuulati üle, kuid nad siiski ei uskunud minu juttu. Kuna ma pole alaealine, pandi mind automaatselt arestimajja.

Hailey sa veel saad mu käest.

Mind viidi ühte pimedasse kongi, kus minu õnneks sain lahti käeraudadest. Hõõrusin oma käsi, sest need rauad olid sinna oma jälje jõudnud jätta.
Ma istusin alumise nari peale ja hakkasin lihtsalt nutma. Ma pole kunagi olnud halb ja teinud midagi sellist, aga nüüd jään süüdi teiste tekitatud pasas?

"Pahandused paradiisi? Või mis?"

Nii et ma polnud siin päris üksi. Ülemisel naril oli kuulda liikumist.
"See pole sinu asi," vastasin mürgiselt.
"Ära ole nii õel. Lihtsalt küsisin. Sa ei paista olevat selline plika, kes seadustega pahuksis on."
Peale pikka vaikust vastan siiski.
"Ma ei olegi. Mu parim sõbranna ja ta kutt sodisid poe seinale graffitit. Politsei tuli platsi, nemad panid ajama ja mina jäin süüdi," jutustan võhivõõrale oma loo.
Ta vilistas selle peale.
"Ära muretse. See pole asi mille peale pisaraid valada. Heal juhul saad juba homme minema."
"Miks sina siin oled?"
"Mina? No mina ausalt öeldes laenasin ühe tüübi autot nädalaks ajaks. Ta läks jumala närvi ja helistas politseisse."
"Kas sa pole kuulnud, et laenatud asjad tuleb alati tagasi anda?"
Ta hakkab naerma mu lause peale.
"Mis su nimi on?"
"Tessa," otsustasin perekonnanime mitte öelda.
"Ma olen James. Aga ok. Ma tuttu. Homseni!"
"Head und James."

Sättisin end paremini kõvale voodile ja sikutasin omale teki peale. Hoolimata tekist on mul ikka külm seetõttu tõmbun kägarasse.

Keset ööd tunnen, kuidas keegi mulle tekki peale tõmbab.