Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
**NELJAPÄEV KELL 07:45**
Sättisin ennast veel valmis peegli ees, kui äkiliselt komistas mu vastu mu vend. Kaksik vend, kui nii öelda.
"Vaata kuhu sa lähed"pomises mu vend ülbelt enne, kui ta uksest lahkus. Ohkasin vihast ning raputasin selle lihtsalt maha. Kui aus olla, siis me pole alati üksteise vastu kurjad olnud.
Olime väga head sõbrad isegi kunagi. Tuli kord päev, kus mingi vanemast klassist poiss tuli ja hakkas mõjutama minu venda halvasti. Igast narkootikumidega ja alkoholiga. Ta võttis kutse vastu ja sellest ajast peale on ta muutunud. Nüüd, kui see vanemast klassist poiss lõpetas kooli, ma isegi ei saa aru kuidas, on minu vend olnud see mõjutaja. Peale kõike seda jäin mina tagaplaanile ja muutusin selleks keda keegi, kas ei tea või olen "Granti õde".
Tulin äkiliselt oma mõtetest välja vaadates kella. Märkasin, et olin juba hiljaks jäämas. Krabasin oma koti joostes välja. Istusin autosse visates koti taha istmele. Sõitsin oma parima sõbranna Ameelia poole, et teda peale võtta. Jõudes halba kanti tekkisid mul külmavärinad. Need tekivad alati kuna iga nurga peal on mingi kodutu või siis narkar. Jah, siin elabki Ameelia. Jõudes Ameelia korteri ette nägin, kuidas ta juba ootas mind treppidel. Märgates mind jooksis ta kiirelt autosse.
"Hommik"naeratas ta pühkides põselt veel viimase pisara.
"Jah. Lihtsalt natukene halb hommik"muheles Ameelia proovides teemat mujale juba viia.
"Tegid siis matemaatika ära?"
Kui tõtt rääkida, siis Ameelia on minust täielikkult teine inimene. Nii materjaalselt, kui füüsiliselt. Mina olen pärit üpris jõukast perest, kuid temal on joodikust isa. Ema suri ära, kui ta oli vaid viie aastane. Ameelia veedab tegelikult tihti minu juures, et vältida oma isa kuna ta võib muutuda vägivaldseks, kui on joonud. Kuigi ei ole tal kõige parem elu on ta ikkagi üks kõige rõõmsameelsematest tüdrukutest, keda ma tean. Ta leiab head kõiges halvas ning suudab sinu tuju muuta paari sekundiga. Isegi kõige halvemal ajal on tal naeratus näol. Tema on ka alati see, kes seisab minu ja tema eest välja. Ma pole kunagi julgenud teha seda. Meie plaan on lõpetada 12 klass ning seejärel kolida koos korterisse.
"Melany"lausus Ameelia proovides mu tähelepanu saada.
"Mis?"küsitlesin pöörates hetkeks oma pea ta poole.
"Sa said matemaatikaga siis hakkama?"küsis ta uuesti.
"Ei. Saaksid aidata?"küsisin parkides kooli parklasse. Ta noogutas võttes vöö ära. Krabasin tagant oma koti ning suundusime kooli. Sisenedes oli juba kõlada Granti ja tema sõbrakeste naeru ja vilinat. Kõndides nendest mööda keerles nende ümber Carmella ja tema käsilased. Carmella on alati eeldanud, et Grant ja tema on mingi asi, kuid Grant magab iga nädalavahetus uue tüdrukuga. Carmella on harva sellest teinud draamat, kuid Grant lihtsalt kehitab oma õlgu.
Äkiliselt vaatas mulle otsa Grant. Pöörasin oma pilgu kõndides Ameeliaga kiiremini matemaatika tundi.
Grant võib tõesti olla minu vend, kuid see ei keela tal olla minu vastu kuri või mulle ja Ameeliale midagi teha.
Jõudes matemaatika klassi tervitasime õpetajat ja istusime maha. Ameelia aitas mind matemaatikaga kuna mul on alati olnud õppimisega raskusi. Õnneks oskab Ameelia kõike hästi.
~~~~~~~~~~~~~~~~~~
Istusime hetkel söögivahetunnis. Sõin oma õuna vaadates ringi saalis. Ameelia tegi juba ette matemaatikat kuna õppimine oli üks asi, mis hoidis ta mõtteid eemale kõigest.
"Hei. Nohik"hüüatas äkiliselt Carmella kõndides meie poole koos kahe sõbrannaga. Ta pani oma käed me lauale vaadates kõigepealt mind jälestusega ning seejärel Ameeliat.
"Tee see keemia asi ära. Vaata see arvutamine"lausus Carmella.
"Reaktsioonivõrrandid?"küsitles Ameelia.
"Jah. Homseks"sõnas Carmella pannes lauale oma vihiku ja lahkus seejärel. Ei mingit aitäh ega midagi.
"Sa ei pea seda tegema"ütlesin Ameeliale lükates juba vihikut maha, kuid Ameelia võttis selle ohkega.
"Ma ausalt ei jaksa inimestega jamada"sõnas ta hakates seda juba tegema. Vaatasin teda murelikult.
"Kas su isa jälle. Sa tead. Noh"laususin Ameeliale. Ta vaatas mind kurvalt. Hetkeks ta mõtles, kuid noogutas pöörates oma pilgu seejärel vihikule uuesti.
"Sa võid minu juurde jääda. Sa ju tead seda"ütlesin õrna naeratusega. Ameelia vaatas mind ka hetkeks naeratusega, kuid tegi siis edasi Carmella kodutööd.
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
Sisenesime Ameeliaga hetkel minu juurde. Võtsime oma tennised ukse juures ära ja läksime kööki.
"Su ema ja isa jätkuvalt kuskil tööl?"küsitles Ameelia istudes leti taha.
"Usun, et jah. Sa ju tead neid. Nad ilmuvad millal tahavad ja lahkuvad äkiliselt"sõnasin võttes külmikust välja suure coca pudeli. Panin selle kandikule koos kahe kruusiga. Tegin valmis ka popcorni ja sinna kõrvale panin kausi, kus oli M&M'e. Suundusime ülesse minu tuppa, kus Ameelia lamas juba voodile. Ta pani teleka tööle võttes lahti Vampiiri päevikud. Olime juba valmis vaatama uut ja kõige viimast osa.
"Ma nii loodan, et Kaitherine juhtub"sõnasin pannes me kotid mu diivanile.
"Delena all the way"naeris Ameelia visates popcorni endale suhu.
"Aga ole siis valmis. Öeldi, et viimane osa tuleb ülimalt kurb ja teades meid hakkame nutma oma silmi välja"laususin minnes oma voodile. Ameelia ohkas ja naeris seejärel.
"Valmis"sõnas ta.
Ma ei valetanud. Osa lõpuks olime nutnud oma silmad punaseks. Me põsed õhetasid ja meie ees oli suur kuhi paberi nutsakaid. See tõesti oli kurb osa..
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
HOPE YA LIKED IT ;))))))
COMMENT OMA ARVAMUSED
JA VOTE, ET TULEKS KIIIREMINI UUS OSA
SEE OLI SISSEJUHATUS TEGELIKULT. ALLES TÕELINE LUGU EES
