Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
**REEDE KELL 11:00**
Hetkel istusin aulas koos ülejäänud kooliga. Vähemalt suurtematega. Olime kogunenud siia, et rääkida Ameeliast nagunii.
"Aitäh, et te kõik kogunesite siia. Nagu te kõik teate on üks meie kooli õpilane lahkunud meie hulgast"lausus õppelajuhataja.
"Tema surma põhjuseks oli narkootikumide üledoos. Teame ka, et keegi meie enda koolist müüs neid talle nii, et palun tule välja, kui see olid sina"sõnas õppelajuhataja. Meil oli vaikuse minut ja seejärel hakati rääkima narkotikumidest. Teades, et mu parima sõbranna mõrvar käib minuga samas koolis või isegi samas klassis. Loodan, et see tõbras ilmub välja ning ta saab oma karistuse.
Peale loengut oli söögivahetund. Kõndisin ka sööklasse kuna teadsin, et pean midagi sööma ja ei saa jätkata selle näljutamisega. Sööklas võtsin mingi õuna. Istusin maha, sest isegi sellega ei võinud välja kõndida sööklast.
Tunnetasin neid põletavaid pilke, mis mind jälgisin kuni sõin. Loomulikult olen nüüdsest tuntud, kui surnud tüdruku parim sõbranna. Kõige parem hüüdnimi ikkagi.
"Vaata, aga vaata, kes meil siin on"naeris õelalt Carmella ehmatades mind.
"Ma täitsin su tingimuse. Ma ei räägi enam Graysoniga. Võiksid nüüd oma suud kinni hoida?"küsisin kurjalt.
"Sellise hääletooniga ma küll ennast ei vaiki ja tingimus? See oli lihtsalt pakkumine. Sa tõesti lootsid, et hoian oma suud kinni sellest?"naeris Carmella. Mu silmad suurenesid vaadates tema liigutusi. Ta tõusis lauale vaadates sööklas ringi.
"Kas ma saaksin teie tähelepanu?"karjatas Carmella ja kõik jäidki vaid. Tõusin koheselt oma lauast püsti joostes Carmella poole.
"Palun. Ära räägi"ainusin temalt. Carmella vaid muigas ning vaatas ülejäänud kooli.
"Nagu te teate siis see on surnud tüdruku parim sõbranna. Neil oli ka oma saladus. Süüdistatakse kedagi siit koolist, et müüs narkotikume, kuid äkki see oli tema alkohoolikust isa, kes müüs neid talle."muheles Carmella. Mu silmesse kogunesid pisarad. Hoidsin oma pead maas proovides ignoreerida kõigi pilke.
"Ja ärme unusta. Ameelia tarvitas ise ka teisi tablette nii, et see on lihtsalt kurb, et meid süüdistatakse. Olgu selles süüdi ta ise, et nii loll oli. Kes ei tahaks enesetappu teha, kui su isa peksab sind ja ahistab?"naeris Carmella leides huumorit selles.
"Ning kes võiks unustada seda, et tal oli veel rikkurist parim sõbranna, kes teda isegi ei aidanud"sõnas Carmella viitades mulle. Sel momendil aitas mulle ja ma põgenesin sealt. Tee peal põrkusin kokku Granti ja Graysoniga. Grant haaras mu randmest kinni vaadates mulle otsa.
"Lase mind lahti"laususin vaadates talle raevuga otsa. Ta hetkeks mõtles, kuid lasi lahti. Jooksin koolist välja istudes oma autosse. Teadsin, et ma kodust ei leiaks vastuseid kõigele sellele, mis Carmella just ütles, aga ma pole käinud Ameelia juurest läbi.
Sõitsin tuttavat teed kaudu arvatavasti viimast korda oma elus. Parkisin auto maja ette. Kuna nende kortermaja oli nii lagunenud oli see uks ees lahti. Teadsin vaid, et ta elab teisel korrusel ja kolmas uks. Koputades sellele pidin ootama paar sekundit. Uksele ilmus äkiliselt ta isa. Tundus olevalt pohmakas tal.
"Kes sa oled?"vingus ta silmi hõõrudes.
"Ameelia parim sõbranna"laususin arglikult.
"Tule sisse"ütles ta astudes ukse eest ära. Sisenesin nende korterisse nähes kõikjal tühje õllepudeleid.
"Mida sa siit otsid?"küsis ta isa otsides mingit õllepudelit, mis oleks natukenegi täis.
"Vastuseid"sõnasin ausalt.
"Ta tuba on seal"viitas ta isa uksele. Noogutasin vaid astudes sisse. Jätsin ukse natukene praokile. Ta tuba koosnes ühest õhukesest madratsist, mis vedeles maas. Tal oli ka laud, kuid selle puit juba mädanes natukene. Akendel olid iidsed kaardinad, millel olid paar vereplekki peal. Vaatasin ta kapile, kus oli üks kirjake ilust peale laotatud.
"Melanyle. Mu parimale sõbrannale" oli peal kirjas. Kortsutasin kulme võttes paberi kätte. Istusin ta voodile avades kirjakese. Loomulikult oli see kaunitatud mingi väikse joonistusega. Talle alati meeldis joonistada. Kirjas oli:"Usun, et kui keegi seda loeb siis olen surnud. Loomulikult ei ole see minu plaan, aga kunagi ei tea, mis juhtub. Usun, et seda loeb minu parim sõbranna Melany või loodan. Sina oled minu parim sõber ja usun, et seda lugedes ootad sa vastuseid. Tea, et ükskõik millesse ma surin polnud see meelega. Mu isa võib olla jube, kuid ma kunagi ei teeks enesetappu. Neid tablette võtsin, sest mul oli valus. Ma pole narkar. Tea seda! Usun, et tead kuna sa oled minu õde ikkagist. Sina pole mitte millegis süüdi. Tean sind ning sa süüdistad ennast, kuid sa aitasid mind kõiges ja tea, et jätan seda isegi oma hauas meelde. Olen sinu kaitseingel, kui suren enne sind. Sinu kaitseinglina on mul sulle paar sõnakest. Sa oled palju rohkem, kui inimesed sinust arvavad. Sa oled naljakas, lõbus, isepäine ning suudad otsustada ise. Kui keegi kunagi minu saladust tahab reeta siis tean, et sina oled see, kes päästab selle, aga ära pane mind esimesena. Sa oled mind esimesena pannud terve elu. Nüüd on sinu aeg elada. Sa pead tulema välja oma kestast. Murra maha oma müürid, mille oled ehitanud enda ümber. Usun sinusse, et sinust saab vägagi iseseisev väike gangster ning ole sina ise. Isegi, kui mind pole siis jäta meelde, et naeratamine eksisteerib ja mul ongi taevas parem. Ootan sind järgi õeke, kuid ära veel tule. Sul on elada terve elu veel ees. Saada paar last või paar kümend last või koera. Need ka meeldivad mulle või võta kass! Abiellu oma mehega. Leia oma õige armastus ning ela oma elu lõppuni kuni viimase päevani, kus mina ootan sind taeva väravate juures. Me kohtume taas ning siis räägime kõigest, mida sa tegid. Sa väärid kõike minu väike kõrvits. Ma loodan sulle kõike paremat ning jäta meelde, et ma armastan sind igavesti :) XOXO Ameelia"
Pühkisin pisara ära, mis mu põskedel olid. Naeratasin selle kirja peale. Tõtt öelda teadsin, et Ameelia ei jäta mind ilma vastusteta.
"Leidsid vastuse?"küsis äkiliselt Ameelia isa ukselt.
"Jah ning kas te teate, et Ameelia auks võiksite ennast kokku võtta? Ma tean, et ta soovib teile kõike paremat. Leida töökoht näiteks? Ameelia oleks õnnelik, kui te elaksite oma elu lõpuni kohtudes seejärel taevas temaga. Ärge palun olge pettumus. Te olite niigi juba pettumus, kuid pole hilja iseenda jaoks muuta ennast"naeratasin. Ta isa hetkeks mõtles noogutades.
"Saan aru, miks sa olid Ameelia parim sõbranna. Aitäh, et olid seal, kui mind kunagi polnud"sõnas ta isa kurvalt. Naeratasin vaid astudes ta toast välja.
"Võtan sinu nõuannet kuulda. Tänud"naeratas õrnalt ta isa. Naeratasin vaid vastu lahkude nende korteris. Hoidsin seda kirja käes kõndides välja enesekindlamalt, kui kunagi varem.
Ameelia ütleks, et ma elaksin seda elu ja kuna see on ainuke elu, mis mul on siis ma ei saa terve elu olla nii arg. On aeg elada.
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
HOPE YA LIKED IT ;))))
DAMN JA TULIGI ÄRA. SURMA PÕHJUS JA SEE KIRJAKE. AGA USALDAGE MIND KÕIKE SUUREM PLOT TWIST ALLES OOTAB TEID ;))
COMMENT ARVAMUSED OSAST
VOTE, ET NÄIDATA, ET OSA MEELDIS SULLE ;))
GIF'IL ON Melany ja see viimane kord kui ta kurb pikema aja jooksul. I promise.
