Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
**REEDE KELL 10:45**
Oli just kunsti tund lõppenud. Pole kunagi seda tunnistanud, kuid mulle meeldib joonistada. Alati ma joonistan väikseid joonistusi vihikutesse.
"Melany"lausus õpetaja. Peatusin oma teel suundudes juba välja ja vaatasin õpetajale otsa.
"Kas sa saaksid mind aidata täna õhtul?"küsitles õpetaja vaadeldes töid.
"Kuidas?"
"Täna õhtul on koolis maalingute väljapanemine. Meie parimate õpilaste pildid lähevad sinna ülesse ning sinu pildid on ka seal. Võiksid kohale ilmuda, et ise neid riputada ja näha teiste reaktsioone. Kutsud on ka sinu pere"ütles lõpuks õpetaja pannes pildid maha ja vaadates mind naeratusega.
"Võite mind oodata"naeratasin õrnalt.
"Ole siis kella 19 kohal"sõnas too juba muid töid vaadates. Noogutasin endamisi haarates oma kotist tugevamini kinni.
"Kohtumiseni sel juhul"laususin enne, kui lahkusin klassiruumist. Suundusin oma kapi juurde. Olin oma kappi avamas, kui mulle tuli sõnum. Üllatusin, sest tüüpiliselt ei tule mulle kellegi poolt kirju.
~~~~~~~~~~~~~~~~
Tundmatu:
Lõbutse natukene tirts.
Kutsun sind peole. Kell 20. Kalvinite majas
Ootan sind seal näha
~~~~~~~~~~~~~~~~
Lugesin seda sõnumit veel paar korda ning naeratasin endamisi. Sõnumile ma küll ei vastanud, aga teadsin, et võtan selle pakkumise mõtlemisele.
~~~~~~~~~~~~~~~~~
Olin just ennast valmis sättinud, et minna maalingute ülessepanemisele. Viskasin jaki endale selga ning suundusin juba välja. Autos istudes mõtisklesin selle sõnumi ja kutse peale.
Usaldada võõrast, lootes, et see on keegi tuttav või sattuda õnnetusse võimalikult?
Parkisin kooli juurde auto. Mitmed autod olid juba kogunenud kooli lähedale. Suundusin sisse, kus õpetaja tegutses aktiivselt.
"Pane need maalingud sinna ja Gerti omad siia"juhatas ta ühte õpilast.
"Oi, Melany. Sa tulidki"rõõmustas õpetaja otsides midagi. Seisin vaadates ringi, kuidas kõik ülejäänud oma maalinguid ülesse panid.
"Näed. Siin on need valitud kunstiteosed. Võid panna ülesse need sinna seinale"näitas õpetaja oma sõrmega ühele seinale. Noogutasin vaid võttes maalingud ta käest. Suundusin seina juurde hakates neid riputama ülesse. Mu õpetajal on tõesti hea maitse valimises.
Olin veel pooleli riputamisega, kui kõlas mu nimi.
"Melany"kõlas ruumi teisest otsast. Pöörates ringi seisis seal minu klassikaaslane.
"Nella, kui ma ei eksi"naeratasin õrnalt pannes oma maaling vastu seina.
"Sa oled Granti õde, eks?"küsis Nella. Ohkasin tõmmates oma käe läbi juuste.
"Ma teen nalja. Ma tean küll, et oled ta õde, kuid see polnud põhjus, miks siia tulin"naeris Nella. Ta tundus olevalt üpriski rõõmus inimene, vähemalt pealtvaatest.
"Su maalingud on väga kaunid. Mingi jutt ka nende taga?"küsis Nella tundudes nagu huvitatud olevalt isegi sellest. Tema jutus kõlas vaid tõtt.
"Ei ole. Maalides ei mõtle ma. Mõtlen vaid sellele, et mis värv on järgmine ja mis joonistusel olla võiks"naeratasin riputades oma viimase maali seinale.
"Valmis"laususin rahuldusega astudes paar sammu tahapoole.
"Ma pean nüüd minema. Oli tore rääkida"naeratas Nella kõndides juba minema natukene kaugemale. Naeratasin endamisi pannes oma käed risti kõhule.
"Näen, et oled valmis"ütles äkiliselt õpetaja ehmatades mind natukene. Võtsin end kokku noogutades lihtsalt.
"See näeb väga kena välja. Võid vaatama minna teiste maale ka"sõnas õpetaja enne, kui edasi kõndis. Sammusin natukene näitusel ringi, kui sattusin Ameelia maalide ette.
"Ameelia Black. Meie seast kadunud, kuid mitte kunagi unustatud"loetles tema piltide juures. Ta oli teinud mitmeid maalinguid ka peale tunde. Vaadates veel korraks ringi märkasin, et Ameelial oligi kõige rohkem maale välja pandud. Naeratasin endamisi, kui mu mõtteid segas telefon. Oli järgnev sõnum juba tulnud.
~~~~~~~~~~~~~~~~
Teadmatu:
Ootan sind 😉
Melany:
nüüd see kõlab küll juba natukene valesti🤦🏼♀️
Teadmatu:
aga sa ei saa teada, kes olen, kui sa ei tule
Melany:
tead, jätan vist vahele siiski🤔
vaja kassi toita
Teadmatu:
sul pole kassi
Melany:
ebaaus!!!
sa tead, kes ma olen, aga ma ei tea kes sa oled
Teadmatu:
olen sinu väike saladus😉
~~~~~~~~~~~~~~~~~~
Pigistasin oma telefoni enda käes muigates endamisi. Seadsin sammud ukse poole, kui mu kunsti õpetaja peatas mind.
"Juba lähed?"
"Mul on vaja paarile küsimusele vastus"
~~~~~~~~~~~~~~~~~~~
HOPE YA LIKED IT ;)))
NAGU ALGUS UUELE OSALE? VIIMASEL AJAL ONGI NII VAID