**LAUPÄEV KELL 12:30**
Olin tegelikult juba pikemat aega üleval, kuid kuulsin all korrusel liikumist. Kartsin minna alla, sest kartsin silmast silma vaadata Liamit või ta tüdrukut. Soovisingi tegelikult jääda siia voodisse igaveseks.
Äkiliselt koputati mu uksele.
"Oled üleval?"kõlas õnneks Graysoni hääl.
"Sõltub. Kas sa tõid mulle süüa?"küsitlesin voodis püsti tõustes nähes, et tal on siiski käes süüa.
"Saad toidu, kui vastad küsimusele."muigas Grayson peatudes mu voodi ees.
"Meie lähme täna poistega matkama või õigemini lihtsalt üheks ööks linnast minema. Ei mingit pidu, kuid joomine on piiratud. Tuleksid koos meiega?"küsis Grayson. Mõtlesin sellele hetkeks ning noogutasin.
"No pean vist jah ütlema, et süüa saada."muigasin kehitades õlgu. Grayson lihtsalt naeris õrnalt ja ulatas mulle kandiku.
"Head isu ja me lahkume tunni pärast."lausus Grayson enne, kui mu toast lahkus. Naeratasin endamisi lülitades teleka tööle. Sõin rahulikult oma hommikusööki ja vaatasin sarja. Kui hommikusöök oli söödud, hakkasin ma asju pakkima. Sellega läks kiirelt. Eriti oma riietuse ja soenguga vaeva ei näinud. Mina ja poisid ju ikkagi. Pole kellegile muljet vaja avaldada.
"Oled valmis?"karjus Grant alt korruselt.
"Kohe tulen."karjusin vastu visates oma koti üle õla. Kõndisin välja, kus olid Grayson ja Grant.
"Liam ei tulegi?"küsisin ulatades oma koti Graysonile.
"Ta tuleb järgi. Hakkame liikuma?"küsis Grant. Noogutasin vaid istudes ette. Hakkasime sõitma, kui mul juba hakkas igav. Tegin endast paar pilti, mille peale poisid vingusid ja kommenteerisid.
~~
melanyhamilton
roadtrip w/haters
YOU ARE READING
Elades oma venna varjus
RomanceOlin jäänud kõigel tagaplaanile. Olen teatud, kui Granti õde. Harva võis isegi tunduda, et keegi mind ei näinud.