Ups! Gambar ini tidak mengikuti Pedoman Konten kami. Untuk melanjutkan publikasi, hapuslah gambar ini atau unggah gambar lain.
**KOLMAPÄEVA VARA HOMMIK KELL 01:10**
Magasin rahulikult, kui kuulsin äkiliselt all korrusel pikemat koputamist ning peksmist lausa uksele. Ehmusin olles paar sekundit oma voodis, kuid otsustasin seejärel vaatama minna. Alla kõndides haarasin ka golfi kepi. Ukse juures olla piilusin silmaavast, kuid liiga pime oli ja ma ei näinud midagi. Hingasin hetkeks sisse ja välja.
"Üks, kaks, kolm."sosistasin endamisi enne, kui ukse avasin ja peaaegu lõin inimest uksel.
"Liam? Sa ei tohi mind niimoodi ehmata."laususin väikse kergendusega langetades golfikepi.
"Melany. Ma ei tea, mida teha."sõnas Liam astudes sisse paaniliselt hoides oma peast kinni.
"Tule, aga sisse."pomisesin sulgedes ukse ja järgnedes talle elutuppa. Liam istus diivanile mõtiskledes ning seejärel pannes pea käte vahele.
"Mis toimub?"küsisin peale pikemat vaikust.
"Hanna sattus haiglasse. Tal juhtus auto avarii ja ma ei tea, mida teha. Ma tulin just haiglast ja ma ei tea, Melany."vaatas Liam mulle otsa kurvalt.
"Miks sa eeldad, et mina tean?"küsisin kulmu kergitades. Ma tunneksin talle kaasa, kuid kell on üks hommikul ja mu aju ei võta nii kiiresti hetkel informatsiooni.
"Ma ei eeldanud. Ma lihtsalt soovisin natukene seltskonda."sõnas Liam tõmmates käe läbi oma sassis juuste.
"Me võime küll filmi vaadata, aga vabandan ette, kui jään magama."muhelesin diivanile istudes.
"Kell on üks hommikul siiski nii, et ma ei pane pahaks."ütles Liam mu kõrvale lamades. Panime telekast käima mingi suvalise filmi ja juba esimese kahe minuti jooksul suutsin ma magama jääda.
**TEISIPÄEV KELL 7:00**
Kuuldes kasvõi äratuskella häält mingi kilomeetri kauguselt on juba kõige nõmedam asi. Seda äratuskella kuulsin ma enda toast, kuigi olin elutoas. Suur maja ja kõik kõlab hästi. Hakkasin juba ennast liigutama, kui äkiliselt märkasin ma, et olen Liami kaisus. Mu terve keha tardus, kui Liam liigutas ennast hetkeks. Tõtt öelda, et tahtnudki ma tema kaisust välja pugeda, kuid tal on ju tüdruk?
Ma usun vähemalt? Ma polegi endaga arutanud seda, mida kuulsin see autosõit. Peaks, kuid praegu peaks proovima välja pugeda.
Liigutasin ennast natukene, kui äkiliselt võttis Liam oma haarde ära ja pööras teiselepoole. Oleks eeldanud, et ta ärkas, kuid ta jätkuvalt magas. Kõndisin ise ülesse, et ennast korda teha natukenegi. Mina ei ole see, kes enda välimusega nii palju vaeva näeks, kuid midagi ma harva teen. Täna otsustasin sirgendada juukseid. Olin juba peaaegu lõpetams, kui kuulsin samme ülesse tulemas.
"Saan aidata?"küsisin vaadates talle hetkeks otsa, kuid seejärel keskendusin sirgendamisele jällegi.
"Kuidas teie tüdrukud viitsite iga päev niimoodi juukseid sirgendada?"küsis Liam.
"Mitte iga päev, kui harva võib."laususin ausalt kammides juukseid.
"Hanna teeb iga päev ja tõtt öelda on see väsitav pealt vaadata."ütles Liam tuues ülesse Hanna jällegi.
Hanna. See, keda Grayson ja Grant väidavad, et Liamil pole ta vastu tundeid. Mulle küll nii ei tundu. Oli see mingi nali lihtsalt, kuna nad teadsid, et kuulan neid? Tore on.
"Võin proovida su juukseid sirgendada?"küsis Liam äkiliselt üllatades mind.
"Ma ütleks ei, kuid äkki sa üllatad mind ja oled hea selles."sõnasin ulatades Liamile sirgendajat. Ta kõndis mu juurde kortsutades oma kulmi sirgendaja peale.
"Võtan natukene juukseid."ütles Liam võttes juukseid, mida tegelikult juba sirgendasin, aga elab üle. Topelt ei kärise.
"Ja pane vahele ja tõmban."lausus Liam tehes nii, nagu rääkis.
"Kartsin juba, et pean sõnad tagasi võtma, kuid pole paha."muhelesin võttes sirgendaja tagasi enda kätte.
"Sa lähed käid kodust läbi või kasutad Granti asju?"küsisin, kui Liamile tuli sõnum. Ta võttis seda telefoni välja tüdinenult, kuid võpatas nähes sõnumit.
"Pean minema. Kohtume koolis võib-olla."lausus Liam ja juba paari sekundi pärast kuulsin ukse sulgumist.
Selge.....?
~~
HOPE YA LIKED IT ;)))))
I THINK U DID???
MA HAKKAN NÜÜDSEST OSASID ETTE KIRJUTAMA EHK SELLE KIRJUTASIN MA 03.06 AGA POSTITAN????
