¡Ay! Esta imagen no sigue nuestras pautas de contenido. Para continuar la publicación, intente quitarla o subir otra.
"Kus sa olid?"küsis Grant pahaselt.
"Ja sind huvitab see miks?"küsisin kulmu kergitades. Hääletoonis kõlas tugev ülbus. Grant vaataselt mind kurjalt krigistades oma hambaid.
"Melany. Meil on vaja selgitada-"
"Ei. Teil oli võimalus selgitada terve laupäev ja pühapäev, kui siin oma aega veetsite. Ma olin kogu aeg üleval. Ükski sõna sellest, et ma olin..."hakkasin lausuma jäädes äkiliselt vait. Pigistasin oma silmad kinni hetkeks.
"Seda ongi meil vaja öelda-"ütles Grayson, kui ma tahtsin juba segada vahele.
"Kui sa laseks meil seletada"lausus kiirelt Grayson enne mind.
"Seleta. Palun. Lase käia."sõnasin võttes istet diivanile jõllitades neid kõiki kurjalt. Liam, Grant ja Grayson vaatasid üksteist hetkeks sellise mõtliku, kuid kahtleva pilguga.
"Melany. Need jutud olid valed, mis sa kuulsid."lausus lõpuks Liam.
"Mis on tõsi? Ma usaldasin teid ja te vedasite mind alt. See pettumus on juba väiksem, sest ootasin seda."ohkasin pettunult. Loomulikult ma usun, kuid alati on see pettumus. Miski ei saa mu elus hästi minna. KUNAGI.
"Hans tõesti pani su joogi sisse midagi, kuid sa ei jamanud temaga või ta ei vägistanud sind. Ta vedas sind mingisse tuppa ja hakkas sind suudlema tehes su riideid ribadeks proovides neid ära saada. Meie otsisime sind küsides kõigidelt. Õnneks jõudsime õigel ajal kohale ja noh"vaikis Grayson oma jutu lõpus vaadates Liamit, kes vaatas mujale oma rusikat hõõrudes. Kortsutasin oma kulme vaid.
"Hans on igatahes haiglas nüüd."lausus Grayson vaadates mind jällegi.
"Miks kõik, siis rääkisid, et meil oli midagi?"kergitasin kulmu olles segaduses jätkuvalt.
"Kuna nad kõik otsivad teha millegist kuulujuttu. Hans oli ka vist hakkanud levitama midagi. Sa oled ikkagist ka minu õde ja kõik otsivad viise, kuidas sind purustada. Alati on olnud nii."sõnas Grant vaadates mind.
"Pole siiamaani küll märganud midagi"
"Sul oli Ameelia. Ta kaitses sind, alati. Vaata. Ma ei võinud sinust nii palju hoolida, aga see ei tähenda, et soovisin sulle halba. Ameelia oli üks põhjustest, miks ei näinud midagi. Grayson, kui minu elu kompassina alati käskis mul teha õiget ja nii ma astusin sinu eest välja paar korda."ohkas Grant. Naeratasin õrnalt vaadates oma käsi. Olin hõõrunud pikemalt aega sõrmuse sõrme, kus oli sõrmus. Ameelia kingitud. Polnud midagi suurt vaid sõpruse sõrmus. Teadsid sellest.. vähesed või õigemini mitte keegi.
"Põhjus, miks me ei öelnud midagi oli see, et me lootsime see jääbki nii. Keegi ei levita jutte."lausus Grayson pannes oma käed risti.
"Ma pole nii habras, kui tundun. Kui te veelkord nii teete, siis arva uuesti. Ma ei räägi teiega enam kunagi ja teist korda ei kuula ma teie selgitust ära. Saite aru?"küsisin vaadates rangelt poisse. Nad kõik noogutasid kiirelt vaadates mind natukene hirmunult. Kes oleks seda nüüd uskunud?
"Nüüd, kui te vabandate mind, siis mul on vaja endale lohutust leida. Olin terve päeva eeldanud, et keegi vägistas mind, kuid tuleb välja, et ei ole. Ja siis see poiss veel."laususin tõustes püsti õrna naeratusega.
"Vabandage mind"sõnasin kiirelt kõndides ülesse mitte tahtes mingitesse selgitustesse minna.
"Poiss?"hakkasid nad koheselt rääkima. Muhelesin raputades aeglaselt pead. Enda toas otsustasin minna pesema. Oli vaja see räpane enesetunne endalt maha pesta. Käies ruttu pesemas kuivatasin natukene oma juukseid. Panin rätiku seejärel enda ümber kõndides telefon käes tagasi enda tuppa. Olin jäänud keset tuba seisma, sest keskendusin mingile postitusele instagram'is, kui astus sisse kutsumata külaline.
"Tahtsin öelda, et pitsa-"lausus Grayson jäädes mind vaatama suu ammuli avatud.
"Eeee.. issand. Vabandust"sõnas Grayson piinlikult pöörates oma pead.
"Pole hullu"muhelesin tõmmates enda rätikut endale lähemale.
"Pitsa on all, kui soovid"ütles Grayson piinliku naeruga.
"Okei. Panen end ennem riidesse"laususin vaadates, kuidas Grayson seisis veel piinlikult uksel enne, kui lahkus. Kuidas olin nii rahulik? Ta on, kui vend mulle ja lisaks oli mul rätik ümber. Ta ei näinud midagi!
Panin kiirelt mingi suure särgi endale selga ning lühkarid. Tegin ka lohaka krunni. Haarasin telefoni kõndides alla kööki.
"Mis pitsad on?"küsitlesin uurides karpe.
"Hakkliha ja americano"lausus Grant süües ühte lõiku. Võtsin americanost ühe lõigu istudes toolile. Avasin telefoni keskendudes sellele, kuigi poistel oli mingi avatud vestlus. Ei kõlanud huvitavalt. Äkiliselt kõlas kellegi suust välja nimi Carmella, mis pani mind huvitama.
"Ta tahab kättemaksu selle eest, et oled teda ignoreerinud."lausus Liam pitsat nosides usinalt.
"Mida ta teeb? Ütleb kõigile, et ärge minuga magage? Töötaks see? Ei."muheles Grant olles enda üle uhke.
"Ta võib seda viha ka välja võtta Melany peal."sõnas Grayson. Nad jäid hetkeks mõtlema, kui ma laususin ja seda nad ei oodanud, et võtan vestlusest osa.
"Üks asi, mida Ameelialt õppisin oli, et pean enda eest hakkama seisma. Ta tegi seda, siis miks mina ei peaks?"küsitlesin ning nad vaid noogutasid mõtlikult.
"Kui midagi, siis Liam võib jälle tuupi kellegile anda"naljatas Grant.
"Ma ei löö tüdrukuid."muheles Liam.
"Vähemalt kellegil on moraalid õigeid"pomisesin endamisi vaadates mujale.
"Solvav! Me pole ka tüdrukut löönud. Me teame piire."hüüatas Grant.
"Uskumatu. Teie ja piirid? On teil üldse neid?"kergitasin kulmu vaadates neid kõiki. Nüüd hakkas neil piinlik, sest nad ei löö küll tüdrukuid, aga nendega mängime on nagu hobi juba.
"Grayson. Saad aidata mul tuua selle uue laua sisse?"küsis Grant.
"Mis laud?"küsitlesin kulmu kergitusega.
"Ema tellis mingi laua ja käskis meil kokku panna seda"ohkas Grant minnes Graysoniga juba välja.
"Nii, et sa andisd Hansile tuupi?"küsitlesin ulatades ühe pitsa lõiku veel.
"Võib nii öelda"muheles Liam oma lõigu ära süües.
"Näita"
Ja nii kergitas Liam oma käe, mis oli jätkuvalt vigastatud. Nukid olid punased ning käed kraabitud.
"Issand. Need näevad nii jubedad välja"."laususin vaadeldes kõiki vigastusi.
"Tead, mis teeks seda paremaks?"küsitles Liam väljakutsuvalt.
"Hm?"hümisesin vaadeldes jätkuvalt ta käsi.
"Üks suudlus"muigas Liam. Kergitasin vaid oma silmi. Suudlesin seejärel ta nukke, mille peale too võpatas.
"Ma ei mõelnud seda."oigas Liam valust.
"Ole rahul, et sedagi said."muhelesin oma ripsmeid kokku plaksutades muigega. Mina ja muigan? Ma ikka avastan ennast aina rohkem ja rohkem.
~~
HOPE YA LIKED IT ;)))
PROOVIEKSAM LÄKS MUIDEKS HÄSTI. SAIN KAHE TUNNIGA HAKKAMA AHHAAH
AGA ANDKE ARVAMUS. GRAYSON VÕI LIAM? KUNA LETS BE HONEST. MIDAGI TOIMUB ;)
