¡Ay! Esta imagen no sigue nuestras pautas de contenido. Para continuar la publicación, intente quitarla o subir otra.
Seisin hetkel väljas hingates värskemat õhku. Kuulsin äkiliselt, et mu nime hüüti. Pöördusin hääle poole nähes seal Amandat.
"Melany!"
"Mine ära."laususin astudes sammu taha, kui Amanda mu juurde jõudis.
"Melany, ma ei tahtnud.."
"Ah, et sina ei tahtnud? Sa suudlesid teda, minu venda. Loota võis, et sina tegelikult tahtsid mu sõber olla, aga ainukene, kes tegelikult mu sõber oli, oli Ameelia."segasin Amandale vahele, kes nüüd vaikis, vaadates oma kurbade silmadega otsa mulle.
"Melany, mul on kahju-"
"Mine ära."ütlesin pöörates oma pilgu maha. Tunnetasin, kuidas Amanda tahtis veel midagi öelda, aga kõndis minema kiirelt. Ohkasin endamisi, pühkides põselt pisara. Otsustasin tagasi sisse minna ja Graysoni ning Liami ülesse otsida. Sisenedes märkasin vaid Liamit, kes seisis endamisi.
"Miks sa siin üksi seisad?"muhelesin tabades Liami tähelepanu. Mind nähes tekkis ta näole väike naeratus.
"Grayson leidis ka endale tantsupartneri."sõnas Liam viitades näpuga Graysoni poole. Vaatasin hetkeks teda tantsimas ühe tüdrukuga. Muhelesin pöörates taas tähelepanu Liamile.
"Kus üldse Frank on?"küsis ta. Hääles oli tunda natukene kibedust.
"Hakkas paha."valetasin väikse naeratusega. Kui seda valet ütlesin, muutus Liam natukene rõõmsamaks.
"See on kurb."ütles Liam ja ta ei mõelnud seda. Tema hääles oli kuulda isegi rõõmustamist natukene. Seisin Liami kõrvale vaadates kõiki, kes tantsisid. Mingil määral Liam niheles kogu aeg nagu ta oleks närvis olnud.
**Liami POV**
Närvis? Ei, mida mina? Üldse pole närvis, et tunnistada oma tunded Melanyle aka kõige ilusamale tüdrukule siin ruumis.
Ma tean, et tehniliselt käin veel Hannaga, aga sellega saab hiljem tegeleda.
Täna on see õige moment. Nüüd ja praegu.
Võta ennast kokku Liam
Pöördusin Melany poole nähes, kuidas ta naeratas vaadates kõiki ülejäänusid. Ta naeratus võis kasvõi terve ruumi särama panna. See naeratus oli nii õrn ja ehe.
"Melany-"laususin saades ta tähelepanu. Just sellel momendil, kui ta mind vaatas jäid sõnad nagu kurku mulle.
"Melany. Ma tean, et meil on olnud väga künklik sõprus, kuid ma-"hakkasin juba ütlema, kui äkiliselt hüüti minu nime kuskilt. Sama kriiskas hääl, mida lootsin enam mitte kunagi kuulda.
"Liam!"hüüdis Hanna.
Tõsiselt? Nüüd, kui sõnad tahan välja öelda, siis tuleb Hanna?
**Melany POV**
Tundus, et Liam tahtis mulle midagi öelda, kuid loomulikult pidi Hanna haiglast välja saama. Vaatasin hetkeks, kuidas nad amelesid, kui otsustasin eemale kõndida. Ohkasin endamisi istudes ühele toolile. Võtsin oma telefoni välja olles selles natukene, kui mu kõrvale istus keegi.
"Mis sinu kaaslasega juhtus?"küsisin Graysonilt mitte võttes oma pilku telefonilt maha.
"Tahtsin puhata. Ta on ikka hea tantsija."naeris Grayson.
"Kus sinu kaaslane Frank, siis on?"küsis Grayson.
"Suudles mind, ütles, et meeldin talle ja mina ütlesin, et mulle meeldib keegi, kellel on juba tüdruk olema. Koju ta läks."lausus natukene sarkasmiga pannes telefoni ära.
"Sa tead, et sa meeldid Liamile ka, eks?"küsis Grayson, mis shokeeris mind.
"Oota, mida?"küsisin kortsutades oma kulme vaadates Graysonit.
"Ainuke põhjus, miks Liam käib Hannaga on sellepärast, et ta kartis sulle haiget teha. Ta ei suutnud ennast kokku võtta ja ta tunded olid liiga tugevad. Ta eeldas, et saab need maha suruda käies Hannaga, kuid need kasvasid. Lähemalt võid rääkida sellest juba Liamiga."sõnas Grayson viitades Liami poole, kes oli hetkel üksi.
"Sa oled kullatükk."laususin naeratusega tehes talle põsele kiire musi. Kõndisin Liami suunas rõõmsalt.
Ma ei suuda uskuda. Ma meeldin talle ka?
Jäin äkiliselt seisma oma sammudes kuna avanes suur uks, kust ilmusid välja viis politseiniku.
"Grant Hamilton, te olete arreteeritud kahtlustades, et tapsite Ameelia Blacki!"karjus politseinik pannes Granti käeraudadesse. Need sõnad kõmisesid mul vaid peas.
Tapsite Ameelia Blacki
Minu parim sõber
Ei.. EI!
Mu silmesse kogunesid pisarad, vaadates kuidas Granti veeti välja sealt. Meil oli hetkene silmkontakt enne, kui ta eemale vaatas. Ta silmes oli näha kahetsust, pettumust ja kõige rohkem. Valu.
Valu selles, et tappis minu parima sõbranna, kes oli seal, kui teda polnud.
Oligi see põhjus, miks Grant hakkas minuga paremini suhtlema? Kahetsusest ja valust?
