Kaks elu: Suur sõda

24. Vaikus enne tormi

Kõik Krona ja Glaciesi lapsed tulid koos hõljuki peale. Grete saabus lahkumispäeva hommikul läbi akna. Oleksime ta peaaegu maha jätnud, sest vastasel korral oleksime kõik hõljukist maha jäänud. Seekord tuli veelgi vähem lapsi peale nii Kronalt kui ka teistelt planeetidelt. Vähemalt Kaio, Tim ja Viktoria olid oma kodudest välja lubatud. Ilona oli äärmiselt õnnelik.

Maiko hoidis taaskord minust eemale, kuid imekombel oli ta taas oma sõpradega läbi saama hakanud.

„Kas sa teadsid, et need kaks on koos?" küsis Ilona Gretelt, kui oma tavapärasele kohale istusime. Maiko istus nägemisraadiusesse, mis tähendas, et ta ka kuulis kõike.

„Nii et nüüd on asi ametlik?" küsis Grete minult, pannes mind äärmiselt ebamugavasse olukorda, sest ma teadsin, et kõik ootavad vastus ja Maiko kuulas samuti.

„Ma ei tea," vastasin vaikselt, nii et keegi ei kuulnud vist midagi.

„Maiko on igatahes parem valik kui Andrus," tunnistas Grete, aga ma polnud temaga väga ühel nõul.

„Võibolla," ütlesin taas pigem endale.

„Oota nüüd, kuidas sa sellest üldse teada said?" küsis Grete nüüd Ilonalt. Ju ta sai aru, et pole mõttet mind enam hullemini tundma panna.

„Mis vahet seal on?" vastasin enne Ilonat.

„Ega väga ei olegi. Lihtsalt uudishimust küsisin. Miks te siis praegu koos ei ole?"

„Kas me võime millestki muust rääkida?" Mulle kohe üldse ei meeldinud see teema. Õnneks olid poisid meeleldi nõus teemat vahetama.

„Ma pean korraks ära käima," ütles Grete keset vestlust ja tiris mind endaga kaasa. „Anabell ka," lisas ta. Läksin üsnagi vastumeelselt temaga kaasa.

Meie teekond lõppes naistetualetis. Grete vaatas kõik kabiinid läbi, veendumaks, et oleme kahekesi.

„Olgu, räägi välja! Teda pole siin ja ta ei saa pealt ka kuulata." Tema all mõtles Grete muidugi Maikot.

„Mida ma välja rääkima peaksin?" Ta ajas mu segadusse.

„Mis teie vahel toimub, tobu?"

„Ma ei tea."

„Kuidas sa ei tea? Kas te olete koos või ei? Mis Zorast sai?"

„Selles asi ongi. Ta oli või on, ma ei teagi, Zoraga lihtsalt lõbu pärast koos. Ma ei taha olla kellegagi lihtsalt lõbu pärast koos."

„Vau, ta on tõesti midagi. Kas sa armastad teda?"

„Raske öelda," üritasin vältida jälle „ma ei tea" ütlemist.

„Kas sa armastad Andrust ja kuna sa pole temast veel üle saanud, siis ei saa ka Maikot armastada?" Grete võis üllatavalt täpne olla.

„Midagi sellist, jah."

„Okei. Saa Andrusest üle! Ükskõik kuidas see sõda ka ei lõppe, te ei saa kunagi koos olla! Maiko tahab sinuga koos olla ja saab ka. Kui raske sul seda valikut teha on?" Põhimõtteliselt ma siiski Maikoga kokku jääda ei saanud, sest ta polnud prints. Lollid Maagia seadused.

„Ma arvasin, et sulle ei meeldinud Maiko?"

„Ta meeldib mulle igatahes rohkem kui see lollpea, kes mu planeedi hävitas."

„Ta ei hävitanud su planeeti. Me käisime sealt just natuke aega tagasi läbi. Kõik õpilased on terved."

„See ei olnud jutu mõte. Nüüd mine ja ole koos Maikoga." Gretel oli tõesti viimane aega endale peika leida. Teoreetiliselt oleks ta võinud saada kelle iganes, aga siiamaani polnud tal kedagi.