Kaks elu: Suur sõda

7. Plaan populaarsus

Järgmisel päeval hakkasid tunnid täie hooga pihta. Meil oli Gretega peaaegu ühesugune tunniplaan, välja arvatud valikained.

„Sa olid seal ballil täielik hitt!" rõõmustas Grete terve hommiku.

„Mida sa ajad, keegi pannud mind tähelegi!"

„Panid küll ja kuidas veel. Vaata, kõigi silmad on sinule pööratud, kui me kellestki mööda läheme." Ma vaatasin ringi ja tal oli õigus, kõik kellest me mööda kõndisime jälgisid meid ja hakkasid siis midagi üksteisele sosistama. Meenutas eelmist aastat. Selle põhjal järeldades ei tundunud vahtimine ja sosistamine just positiivse asjana.

„Mis sul peale kolmandat tundi plaanis on?" vahetas Grete teemat.

„Otsida vahetunnis üles kõigi valikainete klassid."

„Palju sa neid valikaineid siis võtsid? Sest selles valikainete nimekirja kirjas oli öeldud, et üle kolme ei tasuks valida."

„Nojah, ma vist unustasin seda lugeda, sest ma valisin seitse erinevat ainet."

„Seitse! Oled sa hull või? Ma valisin ühe ja ainult sellepärast, et mu vanemad sundisid."

„Ma tahan tehnilist maagiat ka õppida, mitte ainult loodusliku, sellepärast ma nii palju valikaineid valisingi."

„Igaljuhul võid sa neid klasse mingi muu aeg ka otsima minna. Mul on sind peale kolmandat tundi vaja, sest siis on õpilasesinduse koosolek ja ma tahan, et sa ka tuleksid."

„Kas sinna mitte ainult kaks last igast klassist ei saa? Võibolla keegi teine tahab ka tulla. Keegi, kes eelmine aasta ka oli."

„Mitte keegi peale minu ei käinud esimese klassi omadest kohal eelmine aasta ja ma ei usu, et keegi väga ka see aasta tahab tulla. Pealegi mul on toetajaid vaja, kui ma tahan presidendiks saada."

„Ma arvan, et sul on neid rohkem vaja kui ainult mina."

„Üks on juba midagi ja see aitab populaarsusele ka kaasa. Privileege on ka palju, eriti kui ma presidendiks saan."

„Sa kavatsed siis õpilasesinduse presidendiks kandideerida?"

„Ei, see aasta ma ei saa, sest presidendikandidaat peab olema kaks aastat siin koolis käinud. See aasta ehk saan asepresidendiks ja järgmine aasta kandideerin presidendiks."

„Super, aga miks sul mind sinna vedada vaja on? Ma pole mingi eriline korraldaja ega suhtleja. Ma arvatavasti lihtsalt istun ja kuulan, mida teised räägivad. Minust pole seal mingit kasu."

„Kuidas ei ole? Sa saad alati aidata korraldamisel, isegi kui sa ei ole ise korraldaja. Pealegi sa said Carmen Stari oma sünnipäevale esinema, mitte keegi teine ei suudaks midagi sellist. Usu või mitte, aga õpilasesindusel on sind vaja."

„Olgu. Ma tulen. Kui mul meeles on."

„Meil on kolmas tund koos, küll ma sulle meelde tuletan."

Esimesed kolm tundi läksid väga kiiresti ja oligi juba aega õpilasesinduse koosolekule minna. Grete tuletas mulle seda iga viie minuti tagant igas tunnis meelde, nii et oli natuke keeruline seda ära unustada. Kahjuks.

See toimus ühes väikeses klassis, kus ma varem polnud käinud. Kooli huvijuht hoidis meil silma peal, kui me tulevase aasta ideid arutasime või pigem teised arutasid ja mina vaatasin pealt ning üritasin nähtamatu olla. Paistis, et see mõjus, sest keegi ei küsinud minult midagi. Järgmise koosoleku ajaks pidid kõik välja mõtlema kolm üritust ja kolm presidendikandidaati. Mul polnud aimugi, keda valida, sest ma isegi ei teadnud kellegi nimesid.

Järgmised kolm tundi koos söögivahetunniga möödusid üsnagi ebameeldivalt, sest Lorena viimaks märkas, et ma õpin koos temaga loodusliku maagiat.