Kaks elu: Suur sõda

9. Sügisene romantika

Sügisvaheaeg ei hakanud päris nii nagu ma olin lootnud. Meie vaheaegade ajad olid ümber muudetud, mis tähendas, et teiste planeetide koolide vaheajad algasid alles siis, kui meie oma lõppes, sama lugu oli ka Maal. Gretel polnud vaheajal aega midagi minuga koos teha, sest ta käis erinevate klubide ja ühingute koosolekutel, seminaridel ja koolitustel, samuti pidi ta mingite salajaste riigiasjadega tegelema. Maikol oli terve vaheaeg puhkus ja ta tegi mulle päris selgeks, et minu nägemine koolis oli talle piisav ja ta ei kavatsegi midagi vaheajal minuga koos teha. Ma muidugi täiega solvusin tema peale, aga tal oli täiesti kama kaks.

Veetsin siis vaheaja ajakirjanike seltsis, kes tahtsid teada, mida ma oma venna ja Isadora kihlumisest arvan ja kas ma olen nende pulmas pruutneitsi. Vastasin kõigile ühte moodi: „Ma arvan, et see on väga tore. Nad on tõesti üksteise jaoks justkui mõeldud." Ja. „Ma tõesti ei tea."

Ülejäänud ajast lugesin raamatuid deemonite hävitamise kohta ning õppisin uusi võlutrikke ja kuna mu ema peale käis, siis ka Krona ja Flora pulmatraditsioone.

Kuna Elizzial oli ikka veel kool, siis ei saanud ma temaga ka midagi erilist teha. Paar päeva käisin tal koolis järel, aga ta vihkas seda, nii et ma lõpetasin. Õhtuti oli ta liiga väsinud, et kuhugi minna, nii et me vaatsime kogu perega telekat, kui sedagi, ja ilma Chrissita, kes oli nüüdseks ametlikult otsustanud Glaciesile kolida, mis tähendas seda, et emme käskis mul ka sealsed pulmatraditsioonid selgeks õppida.

Kui ei olnud ajakirjanikke ja mul polnud tuju lugeda, siis veetsin aega linna peal niisama ringi käies. Issi muretses mulle isegi oma limusiini, millega ma sain ükskõik kuhu sõita. Ma ütlesin talle, et kui ta sunnib mind bussiga sõitma, siis võtan pigem Chrissi motika ja sõidan sellega. Vennal polnud selle vastu midagi, sest ta oli endale Kronalt terve kollektsiooni neid ostnud.

Mu ema kartis kohutavalt mootorattaid ega tahtnud, et ka Chris nendega sõidaks, aga mis tal ikka üle jäi, kui Chris raha kogus ja endale load tegi. Ta õpetas ka mind mootorrattaga sõitma, kui mul kunagi peaks vaja olema, kuigi mul polnud lubasid.

Ühel oma tavapärasel päraslõunasel käigul linna, kus ma tavaliselt lihtsalt kõndisin ja mõtlesin, mida Grete sunniks mind ostma, nägin Maikot koos ühe tüdrukuga. Polnud siis ime, et ta minuga tegemist ei tahtnud teha. See tüdruk oli väga teistsugune - mustad juuksed, kandis mitte just kõige soojemal sügispäeval musta nabapluusi, narmendava äärega musta äärmiselt lühikest seelikut ja pikki musti saapaid. Üle ta parema käe jooksis tatoveering. Ta kael ja osaliselt ka selg olid tatoveeritud. Ma ei teadnudki, et Maiko selliseid tüdrukuid eelistas, kuigi ta oli maininud, et eelistab musta värvi juustega neiusid.

Lõpuks sain aru, mis mind selle tüdruku juures nii kohutavalt häiris - ta oli deemon. Kogu see raamatute lugemine oli end ikka ära tasunud. Huvitav, kas Maiko teadis? Ma arvan, et teadis ja teda lihtsalt ei huvitanud. Demonika pidi ju olema tema lemmikplaneet.

*

Nädalavahetusel enne kooli minekut helistas Andrus mulle ja tahtis kokku saada. Tal oli reedel koolivaheaaeg alanud ja ta oli puhkuse veetmiseks otsustanud Kronale tulla.

Kokku saamine polnud sugugi lihtne, sest ihukaitsjad jälgisid mind kogu aeg. Andrusel vedas - tema isa arust polnud talle ihukaitsjaid vaja. Laupäeva pärastlõunal läksin üksi kinno romantikafilmi vaatama. Minu hetkeline ihukaitsja, Aksel, vihkas selliseid filme, seetõttu nõustus ta heameelega saalist väljas ootama, eriti veel sellepärast, et popkornimüüja oli päris kena noor naine.

Andrus tuli minuga sama filmi vaatama ja me saime saalis kokku. Kronal on see lahe asi, et enne filmi algust saab saalis ise kohad välja valida. Nii me siis istusime kõrvuti kõige viimases reas. Tuli välja, et see polnudki väga romantiline film. Aeg-ajalt läks nii õudsaks kätte, et ma ei julgenud vaadatagi. Andrusel pakkus film nalja ja iga kord kui midagi hirmutavat juhtus ta lihtsalt naeris, mitte nii kõvasti, et kogu saal oleks kuulnud muidugi, aga minu jaoks oli see ikkagi natukene häiriv.