"Kate?" hõikas kellegi tüdruku hääl selja tagant minu nime. Pöörasin kähku ringi, jäädes silmadega otsima hüüdjat.
Täpselt minu selja taga seisis helepruunide juustega tüdruk, kes mind oma suurte pruunide silmadega silmitses.
"Nii?" küsisin segaduses olles, kuna ma ei tundnud teda.
"Mina olen Bianca. Bianca Corman. Õppeala juhataja käskis mul sulle kooli näidata, sest sa oled siin uus ja nii," seletas ta lahkel häälel ning astus mulle paar sammu lähemale.
"Ega sa ei pea," ütlesin vaikselt. Mulle ei meeldinud teistele tüliks olla.
"Ma pean ja tahan ka, pealegi ma saaksin sulle teisi tutvustada ja sa ei peaks üksinda olema," selgitas Bianca ja jõnksutas peaga paremale, näitamaks, et me alustame oma tuure sealt poolt.
Saatsin talle sõbraliku naeratuse ja kõndisin temaga kaasa. "See siin on reaalainete korrus," näitas tüdruk ebaviisakalt näpuga ees olevate klasside poole.
Ta jõudis mulle näidata ka raamatukogu, keeletundide korrust, kokanduse-ja puutöö klassi ning viimaks sööklat, kuhu me sisse läksime.
"Sa võid minuga samas lauas istuda, kui tahad," pööras tüdruk pea minu poole ja saatis mulle laia naeratuse. Mulle tundus, et see oli võlts, kuid ma ei tahtnud ometigi üksinda einestada, seega noogutasin vaid vastuseks.
Võtsime suuna laua poole, kus istusid neli poissi. Kõik vaatasid meie poole ning naeratasid mulle lahkelt. Sinna lauda istumine polnudki mulle enam nii vastumeelne idee, kui see oli eelnevalt tundunud.
"Ja kes sina oled, tibuke?" küsis üks tumedate juustega poiss ning kõik teised hakkasid naerma. Ma muigasin, sest ei osanud midagi vastu öelda. Kas ta tegi nalja või ta oligi selline?
"Ära hakka kohe kõiki ära hirmutama, Tom," manitses Bianca ning rüüpas lonksu oma koolast.
Sõime natuke aega vaikuses, kui järsku selle katkestas Bianca. "Ma unustasin teid tutvustada!" lõi ta endale õrnalt käega vastu laupa.
"Kate, need on Harry, Tom, Danny ja Dougie." Iga poiss oma nime ajal vaatas mulle otsa, noogutas ja naeratas. Nad tundusid väga sõbralikud ja toredad olevat.
"Ja mina olen siis Kate Bell," ütlesin kähiseval häälel, kuna polnud jõudnud kogu võileiva ampsu korralikult alla neelata. Ma tundsin, kuidas mul häbi hakkas selle hääle peale ning kuidas ma punaseks tõmbusin.
Üks pikemate juustega poiss, kelle nimi oli väidetavalt Dougie, vaatas mulle otsa ja naeratas mulle sõbralikult.
"Millal sa siia kolisid?" küsis ta ning haukas oma võileivast suure tüki.
"Eee, kaks nädalat tagasi," vastasin uut lonksu võttes.
Kui olin poisile vastanud, kuulsin põntsatusi laua alt ja vaatasin küsiva näoga Bianca poole, kes vahetevahel hüples. Pöörasin näo Dougie poole ja kortsutasin kulmu, mille peale poiss suu avas.
"Harry ja Bianca, seksige palun mujal, eks, mõni tahaks süüa siin," lausus ta, üritades oma tooni tõsisena hoida. Seejärel puhkesime Dougie, Tomi ja Dannyga naerma, sest tegi oli olnud vaid tüüpilise jalaga müksamisega.
Hakkasin kandikult õuna võtma, kuid kukutasin selle maha. Ohkasin kõvasti ning kõndisin leti äärde, et uut tuua. Haarasin uue puuvilja oma tugevasse haardesse ning keerasin ümber ja järgmisel hetkel olin üle valatud limonaadiga.
Tundsin, kuidas ma vihaseks läksin, sest ma pidin ülejäänud koolipäeva märja ja kleepuvana ringi käima. Ei tundunud just kõige ahvatlevam idee. Silmitsesin vihaselt poissi, kulm kipras.
"Anna andeks, Kate," alustas ta ning ta nägu muutus punakamaks "ma ei tahtnud sulle mingit limonaadi-dušši teha.."
Olin tõsiselt pettunud ja pahane, seega keerasin selja ning mühatasin:"Vahet pole enam."
Hakkasin laua poole kõndima, kuid kellegi käsi läks minu õlale ning peatas mu. "Tõsiselt, tahad mulle ka jooki peale valada või midagi?" pakkus poiss ning naeratas hädiselt. Ilmsel sai ta isegi aru, et see oli halb idee.
"Ma ei... Mida?" olin segaduses.
Dougie sirutas oma käe, milles ta hoidis limonaadipudelit, minu poole ning lausus rahulikult välja hingates:"Vala see mulle peale. Siis oleme tasa."
Raputasin nina kirtsutades pead ning keerasin ringi, seades sammu laua poole, kus Bianca ja Danny just valjult naerma purskasid.
Istusin Bianca kõrvale ning hammustasin õuna. Tüdruk vaatas minu poole ning küsis:" Mis sul juhtus?"
Pööritasin silmi ning heitsin kurja pilgu Dougiele, kes just lauda oli saabunud. "Mõni siin arvas, et mulle kuluks üks dušš ära. Limonaadi-dušš."
"Ma ju vabandasin!" turtsatas Dougie ning jõi oma pooltühja pudeli lõpuni. "Lähme, Harry," kutsus poiss ning nad tõusid püsti ja seadsid sammud sööklast välja.
Varsti sai minulgi söödud ning me kõndisime Biancaga minema, jättes kaks poissi veel omavahel vaidlema, kummal parem telefon on.
Kui koolipäev läbi ning jõudsin lõpuks koju, avasin arvuti ning läksin Facebooki. Mulle oli üks teade ning ma palvetasin mõtteis, et see poleks mängutaotlus. Vajutasin märgile ning nägin, et Dougie Poynter tahab mind enda sõbraks lisada.
"Jääb ära," pomisesin endale ning keeldusin. Seejärel sulgesin arvuti ja läksin koolitöid tegema.
